27 September, 2010

27.september - 5 kuud Kreetal..malaka

Pole siia juba päris ammu miskit postitanud. Pole olnud seda kirjutamise soont viimasel ajal. Mitte, et asju poleks juhtunud. Nüüd siis, vist võtsin end natuke kokku ja kirjutan paar rida juttu. Tegelikult käib meil siin äge kaklus pidevalt tiimis. Meie tiimiliidril pole õrna aimugi kuidas üht gruppi juhtida. Eks meil kõigil ole oma karakter ja omad reageeringud erinevates olukordades.Tema, aga suhtub kõigisse nagu me oleksime ühe puuga löödud. Ja kuskilmaal lõppeb ju kõigil kannatus. Ja nii uskumatu kui see ka pole, minu kannatus sai otsa sel teisipäeval. Meil oli järjekordne nädala koosolek, kus saame kõik, mis vaveab südant, ära rääkida. Nii ma siis alustasin oma juttu kaunilt ja viisakalt, seoses ekstra vabade päevade osas. Kõik 12 Fly liikmed on saanud palju vabu päevi, sest neid on külastanud nende vanemad, boyfriendid ja niisama sõbrad. Ega see pole ju minu süü, et keegi mind siia vaatama pole tulnud, onju sõbrad! Nii ma siis soovitasin tiimiliidrile viisakalt ka mulle paar vaba päeva kirj a panna. Teama aga lahkelt vastas, et seoses minu hilinemistega, ei ole ma vaba päeva välja teeninud. Ka mina olin lahke vastama, et mismõttes nagu? See, kui ma hilinen 2 kuni 5 minutit hommikusele kokkusaamisele on ju köömes, sest niikuinii me passime see pooltundi niisama ja ootame, et kell 10 tiksusks ja saaksime teadvustust bassu äärde tegema minna. Ja pealekauba on see mul geenides või ma ei tea kus minu sees, et ma lihtsalt hilinen tsipake. Pole absoluutselt vahet, et kui ärkan kasvõi 15 minutit varem üles, ikka see aeg kaob kuskile teadamatusse ja ma hilinen. Arvan, et kõik, kes kunagi minuga kuskil kohtuma on pidanud, teavad seda. Ja veel paremini jagab matsu Karoliinekene, kellega koos elasin ja oh, Kats, ka sa tead, et 5 minutit on köömes :) Ja nii ma siis rahulikult seletasin seal. Seepeale sain vastuseks, et vaatame järgmise nädala pealt (ehk siis nüüd see nädal), et kui ma ei hiline, siis saan ka lõpuks tuleval nädalal 2 ekstra vaba päeva kirja. No mulle tundus see kahtlase kauplemisena. Ja vastasin, et kas me mängime nüüd turgu ja hakkame kauplema vabade päevade osas, kui ma tegelikult olen need kuhjaga välja teeninud. Ja sellega mu kannatus katkeski. Nüüd on mul väga savi, kas saan need vabad päevad või mitte, sest sellise lasteaia järgi pole küll mõtet ootama jääda. Hilinen kui hilinen ja nii ongi. Aga salaja nägin järgmise nädala plaani ja sel olid mu 2 vaba päeva kirjas küll, kuid siin sakslaste süsteemis võib kõik muutuda ühe hetkega. Nii, et ma parem ei loodagi. Mu kannatus katkes ka täna, laupäevasel päeval, kui meil oli kella 12-ne aktiivne mäng (jesver, eesti keeles kõlab see väga veidralt..ää 12-active game siis). Tavaliselt kanname mingeid kostüüme, et bassu ääres teistest inimestest eristuda või siis õhtust showd reklaamida. Kuigi kõik, kes on bassu ääres kannavad ju bikiine, ja me kanname oma töö riietust. No ja täna hommikul ütles see Anka girl, et tänane mängu kostüüm on soovikast. Et siis, kanna mida tahad. Ma tean ju küll, et tegelikult tähendab see, et peab minema kostüümilattu ja endale miskit selga valima, kuid no tõesti polnud mul täna miskit tuju ega tahtmist nendega seda kostüümi mängu mängida. Ja küsisin veel Melissalt, et mis tema siis minu kostüümist täna arvab? Tegelikult kandsin neid samu tööriideid, onju. Ja kui on soovikast, siis ma soovin, et mul oleksid sellised riided seljas nagu mul tol hetkel olid. Ma ei näinud selles väga midagi halba. No ja kui ma siis basseini majakese juurde läksin ja kurja pilgu endalt tabasin ja seejärel küsimuse, et kus on sinu kostüüm. Vastasin, et see ongi mu kostüüm. Soovisin nii ja nii ongi. Tehti nägusid ja värkki. Vivi aga, kellel oli enne seda mängu vesiaeroobika kandis samuti vaid sporditoppi ja lühikesi retuuse. No palun, kuhu te kõik räägite? Kui ühele on lubatud ja teisele pole siis mu meelest olete te liigagi silmakirjalikud, et ise sellest kõigest aru saada. Mis siis veel. Ahjaa sahinad ja salajutud käivad, et hotell sulgetakse 16. või 17. oktoober. Mis siis tähendab, et ka meie töö lõppeb siis. Eks saab täpsemalt teada kahe nädala pärast, millal ja kuhu lendama hakkame, kui me suur boss Ibo siia saarele ükskord tuleb. Aga loodan, et niikui sulgetakse saame paari päeva jooksul siit minema, sest muidu pole siin miskit teha. Hotelli restoran on suletud. Valgustust pole, inimestest rääkimata. Polegi vist veel kirjutanud, et kolisin siin vahepeal oma tuppa. Päris tsill on, ei kurda. Panin pildid ja laste joonistused seinale ning täitsa hubane tuba on mul. Meil siin olid Jessiega väikesed lahkhelid ja siis pidasin paremaks sealt toast salaja kaduda ja oma elu alustada omas toas. Kuid nüüd on meil kõik taas ok. Saame kenasti läbi ja naerame kogu selle 12 Fly töökorralduse üle. Eelmine kord kirjutasin, et käisime Jessie ja Nickyga väljas ning Jessie sai lõuhaagi ühe turvamehe käest. Nüüd siis käisid nad kahekesi väljas. Hommikul tagasi tulles oli Jessie lõug lõhki. Soovitasin tal ikka heaga medical centerisse minna ja kontrollida lasta. Tundus päris sügav haav olevat. No ja nüüd tal siis ongi 3 õmblust lõual. See, aga mis juhtus on kõigile teadmata. Ühel hetkel tantsupõrandal ta lihtsalt katsus oma lõuga ja see oli üleni verine. Ma pakun, et kas lõikas end pudeli või klaasiga või siis hoopiski kukkus kuskil maha. Igatahes on tal nüüd veel üks näopool, mis ristimata. Seega üritame selle üritusega teisipäeval ühelepoole saada. Tegelikult loodan, et siiski miskit ei juhtu! :P Saingi omale 2 vaba päeva sel nädalal..ajeee Kaili

2 comments:

  1. Kaili ammu polnud tõesti sust kuulnud.. Tead see blogi on ikka nii hea. Kui tagasi tuled, ei pea sa oma suud valusaks rääkima :D

    ReplyDelete
  2. Kails, ja mina tean ju ka väga hästi su hommikustest hilinemistest, mis enamasti tingisid trammile jooksmise :P

    Aga mis siis oktoobri keskel saab? lähed reisule?

    ReplyDelete