31 May, 2010

27.mai/30.mai/31.mai – kahvliga ja kõigile!

27.mai Vahepeal on juhuslikult moodustunud 2 uut Kreeka vanasõna.. * Julge Kreeka mehe rind on puhmkarvane! *Kus viga näed laita, seal tule ja tänita (kõva häälega)! Hetkel on kõik otsad lahtised ja ei tahagi neist veel väga midagi kirjutada... Sellest tööst on selline siiber, et tahaks kõiki, kes seal töötavad kahvliga torgata (muidu ma ei ole vägivaldne) :P Sellise lasteaiaga töötame koos, et väga paha hakkab. Manageriga käisime ka rahadest rääkimas. Kukkus ohkima ja me ei saanud seda summat, mida küsisime, seega oleme nädalakese veel siin, samas käime Herossonissoses vahepeal ja leiame töö!! Pakime kohvrid ja tõmbame sinna minekut. Malia hakkabki kuidagi väikseks jääma. Liiga paljud näod on juba tuttavad. Vahepeal käisime korra Herossonissoses. See siis linn, kuhu ilmselt kolime. Plaan oli, et läheme ühte klubisse El Paradisio, sest Brittal (siinse hotelli eestlasest animaator) on sealne omanik tuttav. No ja, et taksoga sinna ja tagasi. Meil Monikaga haudus peas hoopis teine plaan, et hääletame :D Autod vihisesid mööda vaid. Ainuke, kelle suutsime peatada oli üks natuke joogine briti kutt, kes oli oma kõik 20 sõpra ära kaotanud ja otsis hotelli taga. See oli tema esimene päev Malias. Ta palus abi, et ehk me teame hotelli, mis algab D-tähega. No ei teadnud. Siis pakkus ta välja, et tuleb meiega kaasa ja pärast tuleb meiega tagasi ka, sest siis on ta vähemalt kindlas kohas, kuna me vaatame, et ta kuskile ära ei kaoks. Hea plaan! Mulle tundus ka nii ja ütlesin muidugi JAAAAAA. Inimesi peab ju aitama..(Siinkohal olgu märgitud juba ette, et ükski heategu ei jää karistuseta!!). Ronisime siis 5-kesi (mina, Monika, Britta, Carl ja Dominik. Dom on ka animaator, Belgiast siin hotellis) taksosse. Algul lubas brit Carl, et tema maksab taksosõidud veel kinni ka, et me lihtsalt vaataks, et ta leiaks oma hotelli. Seda enam tundus olevat hea plaan. Siis avastas tüüp, et ta kaardid ja raha on kõik hotellis ja ta fotokas on ka kadunud. No midaiganes, olime juba poolel teel ja sõitsime ikka kohale. Carl tolknes terve õhtu meiega kaasas nagu kuulekas kutsu :) Lõpuks tulime temaga Maliasse tagasi ja leidsime ta hotelli ka üles. Suure vaevaga. Sest tegelikult elas ta kõrval linnas Stalises. Järgmiseks päevaks leppisime kokku õhtusöögi, et tüüp saaks ikka oma tänulikkust meile näidata. Aga siinkohal see heategu ja karistus, et see britinägu ei ilmunudki kohale. No midaiganes tegelikult, ses suhtes, et mina saan selle teo eest taevasse ju küll :) Tutvusime ka 3 Belgia animaatoriga, kes töötavad Herossonissoses, Kreeta suurimas hotellis. Erinevad ujumiskoondised käivad nende hotellis treeninglaagrites, sest seal on 50m bassein. Lisaks veel 3 tenniseväljakut ja muud sportimisvõimalused. Seal saaks terve olümpia maha pidada :) Nad ütlesid, et kui tahad ühest hotelli otsast teise jõuda, siis läheb selleks ikka 30min aega, jala minnes. Ei tea kui palju selles faktis tõtt sees on..Üks tüüp oli Maron (ilmselt, sest me Monikaga oleme maailma halvimad nimede mäletajad. Rohkem sellised nägudevennad..:)).Ta oskas 7-t erinevat keelt rääkida. Jube värvikas tüüp. Kuid tema arvates on Hollandi pealinn Denhaag ja Austraalia pealinn ei ole kohe kindlasti mitte Canberra. Uskumatu kui kaua me vaidlesime. Igapäevaga veendume järjest rohkem ja rohkem, et ainult Eestis õpetatakse geograafiat. Lubasime sellele kutile maailma kaardi kinkida :D Veel parem oleks talle ilmselt terve atlas pihku pista või lausa gloobus isiklikult .. Eile oli meil veel vaba päev ka koos Monikaga. Ärgates hommikul nägime vihmasadu. Mitte tibutust vaid konkreetset sadu. Ja seda jätkus poole päevani. Päikest sel päeval ei olnud ega tulnud. Väga paha hakkas taaskord. Täna, kus oli tööpäev siras päike juba kell 7 taevas ja ootas inimesi päevitama. Murphy seadused, vist!! Kuradi Murphy :P 30.mai Ega suurt miskit uut polegi. See hotell, kus oleme on endiselt nõme. Ses suhtes, et nad märgivad üles, mis kell sa kuskile lähed ja mis kell tagasi tuled ja kui peaksid pidu väisama, siis teevad märke ka kui purjakil sa välja näed. Nagu normaalne koht vä? Üldiselt kasutame meie kojutulekuks hotelli tagumises otsas olevat aeda, kust tuleb siis üle ronida :) Kõik siinsed töötajad teevad nii. Samas on ju nii põnevam ka. Nagu action filmis :D Ütlesime kahele töötajale, et me lahkume järgmine nädal. Nemad olid küll maru kurvad. No ma oleks ka kurb, kui minema läheksid kaks töökat inimest, kes kohati teevad tööd nelja eest. Ma ei kujta ette, kuidas nad hakkama saavad, aga eks see ole siis juba võõras mure. Ilmad on taas ilusaks muutunud. Ilmselt seetõttu, et meil Monikaga pole vaba päeva paista :D Aga inimesed naudivad randa, merd ja basseini. Ise ei viitsi. See töö on iga mu pisemagi lihases oleva kiu ära kurnanud. Viimati olin füüsiliselt ilmselt nii väsinud siis, kui me Karoliinekesega ühel toredal suvel maasikakorjamise tööd proovisime. Aga eks nad kõik ole vässud seal ja seetõttu teevadki vähem. Aga kui kõik hakkaks vähem tegema, siis jääb kõik tegemata ju. Ahh isegi ei viitsi neid inimesi enam kiruda, sest ega see ju miskit paremaks muuda :) Hotellis on itaallaste ülekaal hetkel, 70-80 aastased vanapaarid puhkavad. Nad on naljakad, aga siiski väga rõõmsameelsed ja sõbralikud. Üks onkel küll lõi mulle vastu kätt, kui tahtsin ta taldriku liiga vara ära korjata, aga see oli pigem naljakas :) Ja loomulikult teise rahvusena ruulib vene. Nemad on rohkem sellised karnevali memmed ja taadid. Kui õhtusöök, siis peab ikka miskit sädelevat seljas olema ning jalas vähemalt 10cm konts. Kosmos pole kaugel.. Ise olen endale mingi haiguse külge pookinud. Aga meie töötajatest jäin mina siis neljandana ülemiste hingamisteede põletikku. Hehh, ise diagnoosisin :) Nohu teeb olemise ikka korralikult kehvaks ja köhapoiss on ka ebameeldiv. Eks vaatab, kas päike suudab ravida. Lisaks sellele on meil randmed paistes kandikute kandmisest ja muskel nii suur, et tahab särgi lõhki rebida. 31.mai Sain eile õhtul eestlase, Kadi, käest mingi huvitava ballooniga ninarohu. Antibiootikum. Vurtsutan seda ikka ninna vahel ja enesetunne on umbes 38 korda paremaks muutunud :) Töö juttu ka ikka, sest täna otsustasin, et on vahe ikka, kas sind kasutatakse ära või sa lased ennast ära kasutada. Mingi Krunn tuli ja varastas minu osakonnast kahvleid ja nuge, mida oli mulle sinna toonud Raili. Noo ja ma tõstsin lärmi, et mida sa teed nagu? Tema oli enda arust kaval ja ütles, et tal läheb neid tavernas õhtul vaja. Samal ajal, aga poleeriti köögis kahvleid ja nuge, aga sealt ta võtta ei saanud nagu. Ja siis tõmbasin lärmi suureks ja rääkisin meie Väiksele Bossile asja ära. Ma räägin, et sellise lasteaiaga töötame seal, et paha hakkab. Krunn sai õiendada, aga mina oma kahvleid tahasi ei saanud. Nagu cmoooon, mingite kahvlite pärast nii palju ja lärmi ja seda on iga jumala päev. Sõimerühm! Ise olen siin veel downloadimise kunniks hakanud. Igast asju tõmban netist alla, nii, et silm ka ei pilgu :) Seda kõike selleks, et vaba aega sisustada. Hetkel hoiame kätt „So You Think You Can Dance Season 6“ pulsil. Olguli, et see juba lõppenud on. Meie jaoks on kõik uus nagu juunikuus. Sest, et ka meie Monikaga tahame kunagi tantsujumalannadeks saada, jalga kõrva kõrvale visata ja spagaate lennutada, ise teist nägu tegemata. No ja, kas vaatamine, siis pole hea võimalus miskit kõrva taha panna. Olgu see siis jalgki.:D Ja pärast läheme Malia kohalikesse öö lokaalidesse end tõestama. Kuigi siin läheb rohkem peale selline posti ümber tants. Aga me tahaks ikka miskit uut siia Malia ööellu tuua. Olgu see siis kasvõi mingi väike jalaviibutus kuskile suunas. Revolutsionäärid!! Rebel värk :D:D:D Rõõmsat viimast maid ja minu kiiret paranemist... Kails

22 May, 2010

22.mai – koosolek :P

Nii külm oligi Tundub, et teil on seal Eestis palju paremad ilmad kui mul siin Kreetal. Suht tuuline igapäev ja eile isegi sadas vihma umbes 30 minutit. Kandsin lausa teksapükse ja jopet eile...Üks päev käisin küll rannas ja kuna suutsin taas tukkuma jääda, siis põlesin ka nats ära. Aga kuna väike krunt juba all, siis järgmiseks päevaks olin juba pruun. Mitte, et ma pruun oleksin, seda kindlasti mitte. Pole nagu eriti aega päevitada. Lõuna- ja õhtusöögi vahel ei viitsi randa minna, sest kui sinna jõuan peab suht kohe tagasi minema hakkama. Missest, et rand on umbes 3 minuti jalutuskäigu kaugusel. Hotelli rannas ei taha ka käia, sest toolide eest peaks seal 3 euri näkku maksma (olenemata, et töötame siin. Samas ei viitsiks nende klientidega, keda teenindame ka seal koos lesida.. ). Aga hotelli rannast järgmises rannas sebisime endale terveks hooajaks tasuta toolid, nii, et käime Bikini beach’is.. Meie söögituba, kus ketsupit on lademetes ja Monika uniformulas :) Ega siis rand pole ainuke koht, kus ma magama suudan jääda. Ei teagi, kas väsimuse aste on nõnda suur või lihtsalt kasvan kuhugi suunas, aga täna tehti töö juures ootamatu koosolek hommiku- ja lõunasöögi vahel ning minu organism pidas just sel hetkel vajalikuks natuke tukastada :) Niisiis istusime seal eesti tüdrukutega (Monikal oli lõunasöök vaba) ja minu peakene toetus vastu kivist seina ja keset seda koosolekut ma tukastasin päris sügavalt paar minutit. Aga milline näeb siis koosolek Kreeka moodi välja??? Oii blin. Üks ütleb midagi ja teine kukub räuskama ja seletama hääl järjest valjenemas. Siis kolmas ütleb sõna sekka, aga esimene takistab teda ja seda kõvema häälega hakkab see teine inimene rääkima. Ma ei tea, kas nad lõpuks miskit seal selgeks ka räägitud said. Aga pärast koosolekut tõlgiti meile natuke. Väikesel bossil oli kahtlane irve näol kui jutustama kukkus meile (ju nägi, et põõnasin. Hea, et ei norsanud), et nemad tegid nüüd SÜSTEEMI!!!!!! Eestlane Kadi - töökaaslane Kui me enne panime ratastega, kolmekordse käru peale kasutatud taldrikud ja klaasid, siis nüüdsest klaase enam panna ei tohi. Kui klaaside kandik täis saab, siis vinnad selle endale õlale ja viid otse kööki ning tühjendad restidesse. Kui tühjendamine toimus varem nõudepesu nurgas, siis nüüd on selleks kohaks üks teine kraanikauss, mille juures me muidu nuge ja kahvleid, masinaga, poleerime. Ja teine asi, et meil onju oskanonnad, ja nüüd see, kes on hommikul osakonnas nr.2 läheb ja kukub nuge ning kahvleid poleerima. Ja see, kes on osakonnas nr.1 peab vaatama ka osakonda nr.2. See, kes on osakonnas nr.4 peab tooma vajalikud klaasid ja panema need kuskile. Sellest väga pikemalt ta rääkida ei soovinud. Ütles, et kui aeg kätte jõuab küll siis seletab. Jeah right! Nüüd, aga kui hommikul osakond nr.2 kahvleid ja nuge sorteerib/poleerib ja teised osakonnad tahavad oma klaase seal tühjendada ja pesuresti laduda, siis nagu pole see ju võimalik. Seega SÜSTEEM SÜSTEEM SÜSTEEM... Hea uni oli vähemalt! Eestlane Raili - töökaaslane Pesupäeva tegime siin ka vahepeal. Muidu on Malias ka pesumajad. Üks masinatäis pidi maksma 10 euri. Aga oleme kuulnud, et seal pestakse su riided väiksemaks. Et taha nagu riskida. Samas ega need vist ei tööta ka veel. Siin veel paljud kohad kinni. Kõik räägivad, et hooaeg hakkab 25.ndal mail. Aga ma julgen küll kahelda, sest Inglismaal (põhi rahvas tuleb sealt, siia Maliasse) pidid enamus lennujaamad kinni olema seoses tuhapilvega. Aga jahh käsipesu oli. Kuigi ka hotellil on pesumaja, aga seal pestakse siiski vaid restorani laudlinu ja klientidele mõeldud rätikuid. Seega käsitsi pesime, mitte, et see midagi hullu oleks. Aga lihtsalt pool kohvritäit oli :) Pesukaru Vahepeal kohtusime täiesti juhuslikult kahe eesti tüdrukuga, kes olid siia sama lambi ideega tulnud kui meie. Aga nendel on sellised seisud, et üürivad ühte apartmenti, mingi Apostolise käest, kes lubab neile maad ja ilmad kokku, aga asjad ei liigu kuskile suunas. Räägib, et tal 3 äri ja kuskile ikka tööle saab jne. Ise näeb välja nagu mingi Baltijaama pomšik. Pidi olema riiete disainer ja poodide ja baaride omanik..yes yes yes!! Juba üle nädala lubab. Kahtlane teema igatahes. Soovitasime neil ikka ise tööd otsida ja Apostolistele mitte lootma jääda.. :P Pepsipidu Coco-Dzambos Eile oli ühel nõudepesijal nimepäev, mis siis vajab siinmaal tähistamist. Selleks oli ta ostnud mingeid karastusjooke ja õlli töö juurde, et janused töölised end kosutada saaksid. Ei, meie olime väga rahul (kahju, et ma ainult aru ei saanud, kellel täpselt see nimepäev siis oli). Jõime Pepsit, värviliste kõrtega. Nagu päris sünna kohe :) ainult, et nimepäeva nime all.. Lisan ka Malia Beach Hoteli kodulehekülje siia. http://www.maliabeach.gr/main.php?action=06&lang=en Saate vaadata, pilte, et kui ilusas hotellis ma ikka töötan. Natuke juttu ka juurde, et Malia Beach galerii alt 3-ndal ja 5-dal pildil võib vasakut kätt näha hotelli restorani väliterrassi. 4-ndal ja kahel viimasel pildil on restorani väliterrassi vaade. Ise ka ikka iga päev imestan, kui ilusas kohas ma tegelikult töötan :) Homme lähen 11-ks tööle. Vaatan, ehk viitsin end hommikul isegi jooksma ajada. Olge siis mõnusad kõik te mu Eesti pere ja nautige neid ilmu, mis teil seal hetkel on :) Ise olen, Kails

18 May, 2010

18.mai - jälle puhkan

Maailmapikk blogi tuli. Seega, kui te kohe kõike läbilugeda ei jõua, siis lugege täna pool ja homme pool :D Mulle anti, uskumatu, aga tõsi jälle vaba päev täna. Kardan, et see tähendab ränka töötamist kahel tuleval nädalal..Aga täna tuleb Päike, rand, meri ja internet ja väike söök ka lõunal..:) Uskumatu, juba 3 nädalat Kreetal oldud. Mulle ikka meeldib siinne rahvusvaheline seltskond. Ainuke asi, millega harjuda ei suuda (veel) on süsteemi puudumine ja see, et kreeklased ei oska töötada nagu üks meeskond. Bossid ei näe terviklikku plaani või siis näevad just liiga suurt plaani. Nad ei oska keskenduda sellele, et kõik asjad, mis tänaseks päevaks ette nähtud tuleb ju ära teha. Lihtsalt jooksutatakse ühe ülesande juurest teise juurde, olenemata, et esimene ülesanne pole veel poole pealgi. Lihtsalt hakivad oma süsteemi ja see omakorda sakib... Peab ilmselt asju võtma lõdvemalt ja rohkem üle laskma või siis lihtsalt mitte kuulama. Ei teagi, mis see õigem oleks, sest tahame ju palka juurde küsida. Sest, et eile lõunal, kui ma olin üksinda suuuures osakonnas, siis ma lihtsalt jooksin end viieks seal. Mulle ikka meeldiks asju korrektselt teha. Kiiresti küll, aga viies kohas korraga ma siiski veel olla ei suuda. Hetkel ei saa minna ütlema ka, et, mees su süsteem ei tööta!! Oleme madalamad kui mistra hetkel :P Ja nädala pärast läheme läbirääkimistele. Sellised plaanivennad olemegi :D Kliendid restos küsivad, et kust me pärit oleme ja tunnevad ikka huvi. Eile üks ütles, et tema mees on ka Eestist, aga ta on hetkel merel. No hästi siis! Ohoo üks saksa naine kutsus mu vaikselt enda juurde mingi päev ja andis salaja mulle 4 eurtsi. Vähe ei rõõmustanud :) Aga ju me, eestlased, oleme nii erineva välimusega, et tekitame paratamatult enneolematut uudishimu :) Sidruneid kasvatav puu Nüüd siis veel paberimajandusest. Viimane kord saime korda aetud ühe numbri, aga kaks teist jäid puudu, sest süsteem ei töötanud, kuna üks kreeklane otsustas, et temal ja teistel numbrinaistel ning –meestel on puhkepäev. Teadsime, et esmaspäeval peaks olema uus minemine, aga keegi polnud uut infot meile andnud. Pidime esmaspäeva hommikul kell 11 tööle minema. Enne seda otsustasin siin esimest korda jooksma siis minna. Läksingi 9.15. Hotelli ees nägin küll valget Volks bussi ja suurt munapeast manageri, kes seal seisis. Ütlesin talle viisakalt tere ja hakkasin jooksma. Poole tunni pärast olin tagasi ja nägin, et kolm animaatorit seisavad tollesamuse bussi juures. Läksin küsima siis, et mis toimub, kas mingi numbrijaht jälle. Nemad vastasid, et jah. Pangu ma kiiresti riidesse ja siis lähme Herossonissosesse (ilmselt sellel linnal ikka niipalju s-tähti pole :P). Tõmbasin siis kiirega koju ja 30 sekundiga duši ja valmis minekuks. Monikale olidi vahepeal uksele koputatud ja öeldud, et kiiresti kiiresti nüüd nüüd vaja olla receptionis. Põhjust ei öldud. Nagu vangulaager vä?? Nelja tärni hotell my ass!! Läksime siis sinna ja otseloomulikult asusime lihtsalt ootama. Käisime hotelli accounting kontoris (ei tea, mis see eesti keeles olla võiks. Kantselei äkki :P), kust võeti meilt mingid paberid ära ja lisati ühed veel juurde. Lõpuks tuli hotelli ette siis buss. Seekord isegi Malia Beach Hotel kirjadega ja istmetega :D Me ei uskunud oma silmi. Läksime siis kahe saksa animaatoriga järgmisse kontorisse. Andsime allkirjad mingile paberile (raduselt müüsime oma hinge :P) ja sõitsime uude kohta. Tax office ilmselt. Seal ootasime ja saime mingi numbri. Nalajatasime, et saime uue identiteedi ja nüüdsest olen ma Manos (suht levinuim nimi siin Kreeta meeste seas ja igal Manosel on kas supermarket või baar). Saime selle mänguga siis lõpuks ühelepoole. Ainuke küsimus, mis mu peas veel keerleb on, et miks ei võinud see manager öelda mulle juba enne, kui ma jooksma hakkasin minema, et toimub hoopiski väike ekskursioon Herossonissossesse..??? Vastus on ilmselt kreeklane. Kodutee teisele poole Täna hommikul koputati vihaselt, keset mu õndsat und, toa uksele, mis tegelikult on aken. Nagu algul ei jagand matsu, et mis nüüd siis?? Lõpuks nägin vana meest või õigemini ta nina. Küsisin, et what?? Vastust ei tulnud. Tõmbasin siis lühkad jalga ja läksin uksele. Sain kirja :) Et pean täna minema nende paberitega siia hotelli kantseleisse. Nagu, miks ma eile ei võinud nendega juba kuskile minna. Need kreeklased ikka oskavad asju segaseks ajada. Veiderdised sellised!! Hommikune kiri Vahepeal on eestlasi ka lisandunud siia hotellitöötajate seltskonda. Animaator Brita. Rohkem ma ei teagi temast, aga tundub nagu siin oleks eestlaste invasioon :) Lubasin kunagi, et kirjutan inimestest, kellega koos töötame. Siin see siis on. Nad on suuremalt jaolt väga toredad ja värvikad oma väikeste kiiksudega :) Kodutee ühele poole GIANNIS nr. 1- meie jaoks SUUR – Tema on boss. Või nohh üks bossidest. See vend lihtsalt tuleb tööle ja kukub räuskama üle restorani. Mul pole aimugi, mida ta räägib võibolla teeb nalja. Ei tea ja ei usu ka väga. Selline konkreetse lobapidamatusega tüüp. Talle meeldivad vanemad sakslannadesst daamid. Need võtab uksel kohe vastu ja juhatab isiklikult laudadesse..Õhtul kui töö lõppeb, siis teistel töötajatele on ette nähtud ühine söök. Aga need kaks bossi tulevad leti alt välja oma salasöökidega, mida nad on kõrvale suutnud panna. Ja loomulikult võivad nemad ka õlut rüübata. Selline vahetegemine käibki. GIANNIS nr.2 – meie jaoks VÄIKE või MR. POTATO – Tüüp on nagu kirikust tulnud selline väike junn. Käsutab palju. Mulle tundub, et ta karistab mind pidevalt millegi eest, sest pidevalt jään ma talle ette. Ja siis ta ütleb mulle Kaili, SCUPA!!, et siis pese põrandad. Tuli seletas mulle ühel lõunal, kui väljast pühkisin, et no no no. Kõigepealt tuleb teha ülevalt restost ja siis alt restost ja siis alles õuest. Eelmine päev oli mulle just öelnud, et alustuseks pühi väljast. Siis pärast kui jälle pühkisin, siis tuli ütlema, et miks ma pühin sealt kus ma pühin, et siit pole vaja teha. Nagu tema olekski mustusejumal ja teaks, kust on must. (Aga mina olengi Scupa printsess). Selline tujudega vend ongi. Suht mõttetu Mr.Potato. KOSTAS – meie jaoks VUNTS. Tüübil on nii rängad vuntsid ees, et me arvame, et ta võiks endale peavõrgu näo ette panna, et tal need vuntsid toidu sisse ei läheks :D sellised killuvennad olemegi ja mõtleme igast asju välja. Tüübil on põlv juba viimased ma ei tea mitu aastat haige. Käis opil ja värkki. Tahab ainult sellest rääkidagi kui raske tal on selle põlvega. Tal on 10-ne aastane tütar, kass ja jänes. Aga tööd teeb nii, et kui oleme taga ühes oskaonnas, siis ta kaob lihtsalt ära kuskile. Nüüd ma juba tean kuhu :). Käib köögis kohvi lonksamas ja suitsu pahvimas. Tööta siis sellisega..30 aastat seal restos juba kükanud. Ta räägib paremini saksa keelt kui inglise keelt ja siis ta pikib oma jutu vahele sõna und nagu and asemel. MARIOS – meie jaoks LÄGAKOLL või LÄBUKONN või SUPER MARIO – tüübi osakond on maailmaläbune. Tal ei ole süsteemi. Vahetab laudlinu, siis kui isegi pime näeb, et see must on. Muidu aga võib olla natuke must siit ja sealt. Tegelikult on ta pärit Makedooniast, aga siin kreeklastele ei või seda mainida, sest kreeklastele ei meeldi makedoonlased ega albaanlased ja ka türklased mitte. Sellised nad ongi :S Ta on siin restos töötanud 4 või 5 aastat ja ikka ei saa asjadega hakkama. Jõulude ajal ostab ta D&G kauplusest riideid, sest siis on -80% allahindlused ja talle väga meeldib Dolce&Gabbana. Selline vend ongi..32 aastane. Nüüdsest töötab ta välibaaris. SOFIA – meie jaoks EMME – Hästi tore ja rõõmsameelne inimene. Ta on alles äsja vanaemaks saanud. Tihti tuleb ja näitab oma telefonist lapselapse pilte :) Tohutult asjalik ja ta töötab suures osakonnas alati ning saab enamvähem ideaalselt hakkama. (aa muuseas selle osakonna asja me peilisime ka ise kuidagi välja. Ega keegi ei seletanud meile, et neil on osakonnad). Vahel tuiskab mööda ja ütleb ainult ouhh my god ohhh my god ning tuiskab edasi. Täna olid tal esimest korda juuksed patsis. Sellise fakti kirjutasingi praegu :D EVI või EFFI – meie jaoks BI POLAARNE – see tädi on kahtlane. Kunagi ei viitsi terviklikult tere välja ütelda. Ütleb yassu asemel yaaa. Siis ta teeb koguaeg meile Monikaga silma. Mingi kahtlane veits. Kahtlustame, et tal on mingid tikid peas. Söögilauas ei saa ka pilku meilt ära. Alguses arvasime, et äkki ta on natuke lesbi või nii, aga siis avastasime, et abielusõrmus sõrmes. Aga ega gei abielud eksisteerivad ju ka :) Mega tujudega! THOMAS – meie jaoks VANAISA – 30 aastat kelneri ametit pidanud mees. Kogemustega vanahärra. Vinnab raske kandiku oma käe peale ja ei tee teist nägugi. Oma viisakatele tööriietele viskab Nike dressi peale ja läheb sõidab rolleriga koju. ANTONI – meie jaoks ILUS POISS – noo mis ta nüüd nii ilus on, aga tüüpilise kreeklase välimusega ta pole. Töötab siin allest teist suve, 23.aastane. Tema oskab inglise keelt tsipa rohkem kui teised. Antonist oli meil alguses väga palju abi. Nagu väike inglike. Kui nägi, et me Suurest või Väiksest aru ei saanud, siis oli kohe kohal ja varmas seletama. Ütles mulle ükspäev, et talle meeldib massaaž ja eriti meeldib talle huultega tehtud massaaž. No hea teada siis. Hetkel ta ei usalda ühtegi naist. ANNA MARIA – meie jaoks ROBOTO – tema on pärit Horvaatiast. Nüüd töötab buffees, sest tal on käsi haige ja ta ei saa nii suuri raskuseid kanda. Elas kunagi Saksamaal, kus kohtus oma praeguse kreeka mehega. Seega ta räägib kodus saksa keeles ja tööl vigases kreeka keeles. Ta armastab loomi ja korjab neid tänavalt üles ning otsib neile kodud. Temale me meeldime. On korduvalt seda maininud. Aga tegu on konkreetse robotnaisega. Lihtsalt tüübil on kõik tehtud kui sa alles mõtled, et võiks teha. Eile ta kukkus kaks korda pikali. Korra köögis, sest libe oli ja teine kord buffees. Ei teinud teist nägugi. Olgugi, et endal pluusil jalajäljed. FROSO – meie jaoks TUKK – töötab buffees. Ehk siis kannab toite buffeesse ja sealt ära. Tädil on ränk tukk pähe keeratud. Sellise suure rulliga. Raudselt tuleb tööle rolleriga, eest klaasiga kiiver peas ning kiivri alla on keeratud rull. Kui kohale jõuab, siis võtab kiivri ja rulli ära ning võtab rinna taskust mini lakipudeli ning laseb surtsu juustele ja sammub rõõmsalt tööle :) Lisaks oma tukale jookseb ta koguaeg ringi tukk legvimas tuules. Maratoonar. FOTINI vist – meie jaoks KRUNN – kannab krunni koguaeg. Selline väike, aga usin ja agarust täis. Natuke kurja olemisega tädi. Mees toob teda rolleriga tööle ja ta istub seal nii kuninglikult küljega. Pole tast nagu väga veel sotti saanud. GIOS – meie jaoks ITAALIA KOKK – töötab oma väikses boksis ja teeb itaalia toitu. Tal on niburõngas ning sinine samet dress. Selline väike moeguru ongi. Koguaeg keel suust väljas.Nägime tüüpi ükspäev rolleriga linna vahel. Taga istus mingi blond tšikk. Järgmine päev ütlesime, et nägime teda tšikiga. Tema küsis selle peale, et millise tšikiga? Noo see ütleb ta kohta paljugi. Ma arvan, et ta on liiga palju päikest saanud. Piste ilmselt :) Eile küsis Monikalt, et ega ta ei tea, kust kohast siit Maliast saaks uue piercingu osta, et ta olevat eile niburõngas ära kadunud ja see auk hakkkab kinni kasvama muidu. Monika vastas, et ei tea. Seepeal lehvitas Gios oma rolleri võtmetega ja ütles, et ta siis läheb ja otsib :D GEORGE – meie jaoks KILLU või NALI – Tema lisandus alles üleeile. Koguaeg üritab kildu rebida, aga kuna inglise keel ei ole kiita, siis väga nagu ei õnnestu. Pole temaga veel väga tööd saanud teha. Muidu elab Ateenas ja kutsub enda Giorgio Armaniks. Mida iganes. Siin on inimestel teistmoodi naljad :D Mässlev meri Selline ülevaade siis. Ilmselt pole see teile nii naljakas lugeda, kui meile siin nendega igapäevaselt koos töötada. Kunagi ehk üritan neist ka pilte teha, siis saate elavama pildi :) Techno-pidu meres Lõpetuseks ka selline teadaanne veel, et mu telefon on katki, kuna kaotasin aku ära, peale seda kui see basseinis ujumas käis. Panin ta küll päikese kätte kuivama, aga vaevalt, et see ise endale päikesepatareid kasvatab. Õnneks võtsin ma kaasa teise telefoni, LG Wireless FM :D:D Et mind saab endiselt kätte! Aga kuna ka Monika mobiil tegi supluse, siis me kasutame seda Wireless FM-i kahepeale nüüd ;D Asendatavaid asju ma taga ei nuta.. Puhkuse Kails

15 May, 2010

15.mai – vaba päev

Kõigepealt pean kohe ütlema, et me ostsime endale 5 euri eest uued jalanõud. Musta värvi kroksid, et jalg puhkaks tööl, sest et mingi kreeklane mõtles välja, et sellises kliimas peab tööl käima mustade kinniste jalanõudega..Parim ost üle kolme kuu :) Pole juba ammu midagi kirjutanud. Eks ole ka mõistetav, sest oleme ju tööinimesed ning aega pole priisata. Vaba aega kasutame rannas olemisele. Aga, mis siis toimunud on? Aaa, kuulsin, et Eestis tuleb euroraha järgmisel aastal. Protestiks hea meelega. Oma raha on ikka tegijam. Nimedega on siin palju nalja saanud. Kreeklased ei oska mu nime üldse ütelda. Toon ära variante, mida põnevat nad me nimest moodustanud ka on. Restoranis olen ma Haiti. Ja kui minu nimi meelde ei tule, siis olen Monika :) Monika on köögitädidele Veronika. Minu nime on resto bossid väänanud Kalliks, et keelel oleks lihtsam mu nime ütelda. Itaallastele on Monika Tonika. Aga üldiselt olen ma siin brirahvale Koili. Monika on aga Moniiiik. Sünna oli mul siin vahepeal. Tänan kõiki, kes õnnitlesid mind ja heade soovidega üle puistasid. Mulle ikka meeldivad sünnad. Polegi varem sünnipäeva väljamaal pidanud. Päeval tegin tööd ja õhtul panin kleidi selga ning läksin veini rüüpama. Kreeklased ei tähista sünnasid ja seega ei saanud keegi arugi, et mul on sünna. Nemad tähistavad nimepäevi. Aa, me töötasime Monikaga tol päeval erinevatel kellaaegadel. Ma hommikul ja õhtul ning Monsa lõunal ja õhtul. Kui ma tulin koju ja Monika läks tööle, siis üks nõudepesija ütles talle: „ Happy Birthday, Veronika!!“ See oli ainuke õnnitlus restost :) Naljakas. Kui veini rüüpamast tagasi jõudsime oli kell 4 öösel ning tuli hoopiski selline mõte, et võiks minna merre ujuma. Mõeldud tehtud, sest ma tahan ju kunagi meenutada, et ma käisin oma 23-ndal sünnipäeval öösel kell 4 Kretal meres ujumas :) Nats külm vesi oli ainult.. Üldiselt oleme me väsinud inimestele seletamast, kus kohas Eesti asub. Ma ei kujuta ette mitu korda päevas seda tegema peame. No ei pea, aga selline tunne tekib, et ainult Eestis õpetatakse maailma geograafiat. Oleme siin juba 3-le inimesele vähemalt euroopa kaardi paberi peale joonistanud. Lisaks joonistame brittidele ka nende UK ja märgime ära, kus asub Wales, Šotimaa ning isegi Man of Isle. Siis nad kõik on suud ammuli ja arvavad, et me oleme mingid rängad geograafid. Võibolla olemegi siia tulnud inimesi harima :) Missioon, missugune.. Eile liitusid restorani töötajatega veel kaks rüdrukut Eestist. Oleks teadnud, et nad tulevad oleks lasknud piima ja šokolaadi tuua endale. Siinne piim on mingi kondentspiima sarnane jura. Ja Eesti jogurtist tunnen väga puudust. Tahaks seda Alma Virsiku jogurtit. Seda, kus on maailmasuured virsiku tükid sees. Ja siis võtaks veel kohupiima ka. Sellised soovid ongi :) Tüdrukute nimed on Raili ja Kadi (palju õnne talle, sest tema nimi hakkab siin olema Kodi :)) Pärit on nad Lõuna-Eestist. Üks Põlvast ja teine Põrnust. Üks 19 aastane ja teine 20ne. Kadi töötas eelmisel suvel Itaalias ettekandjana. Me arvame, et nad arvavad, et me oleme mingid kreisipöörad. Meil on nali üle pea koguaeg :) Nad elavad meie kõrval toas. Jube hea meel, et saab vahepeal kuulda eesti keelt. Lisaks neile elab paar tuba edasi Bulgaarlaste pere. Kirjutasin ka neist. Mulle ikka endiselt ei mahu pähe, kuidas saab inimene nii ignorantne olla ja mulle otse aknasse rääkida bulgaaria keelt ja arvata, et ma mõistan teda 100%. Täiesti kosmose vennad on need küll. Eile tuli ja rääkisime jälle bulgaaria keeles jutte. Varsti oskan juba kreeka ja ka bulgaaria keelt ideaalselt..Töö juures käib meil ka töö kreeka keeles. Köögitädid ei räägi muid keeli ja siis samamoodi annavad käsklusi kreeka keeles. Oskame juba kreeka keeles päris palju sõnu. No näiteks põhi asi, mis teadma peab on ELLA. Seda tuleb öelda, siis kui keegi su nime ütleb või siis tähendusega tule, lähme või mine. Siis muidugi tere, tsau on YASSU või YASSAS. Põhisõna, mida teadma peab on otseloomulikult SCUPA. Mis tähendab, siis, et pühi ja pese põrandad puhtaks. Tänan on EFHARISTO ja palun PARAKALO. Hästi on KALA. Kui me söömas käime, siis need tüübid ei mõista kuidas me saame sooja kohvi ja kala või kartuleid koos süüa. No ei mahu pähe. Aa eile käisime mingeid paberiasju ajamas töö jaoks. Selleks pidime võtma ühest hotelli kontorist mingid paberid ning järgmine päev minema kolme erinevasse kohta teises linnas. Koguma mingeid numbreid erinevatest kohtadest ning siis need paberid neljandasse kohta tagasi viima. Nagu mingi mäng, et käid linnas punktist punkti ning täidad ülesandeid.. Meile määrati autojuht, kes meid rongi sõidutas siis. Läksime koos kahe saksa animaatoriga. Nemad istusid bussis ette ja kui me tagant bussi ukse lahti tegime nägime, et tegemist on istmetevaba bussiga. Tegu oli kaubabussiga. VolksWagen :) Põhimõtteliselt oli meile pandud sinna taha konkusse 2 kontori tooli, millel siis istusime ja tegime oma väikest lõbusõitu. Tegu oli rohkem nagu ekstreemspordi üritusega, arvestades, kuidas kreeklased sõidavad ja millised mägised teed siin on..Jõudsime siis ühte kohta ja võtsime mingi numbri. Läksime teise kohta ja selgus, et täna ei saa numbrit. Peame esmaspäeval tagasi minema. Nii ränk bürokraatia lihtsalt, et paha hakkab.. Õudne jooksutamine. Aga seilkus missugune. Praegu lõpetan, sest räme joogijanu on ja ma ei võtnud vett kaasa. Aa täna meil siis esimene vaba päev kah..jipikajee..Päike oli päev otsa pilve taga ja tuline tormituul puhus aknasse. Ei olnud just unistuste puhkepäev. Homme kell 11 tööle.. Üks naljakas eesti keelne sõna ka ikka - VIKTOIIN. Et kui Viktor ja Riin kokku saavad, siis ongi viktoriin :D:D:D Tsau, Kails

08 May, 2010

7.mai – Coco-Džambo

Lisasin 2 postitust täna, et kõigest aru saada lugege enne eelmine läbi :) Elame nüüd siis Coco-Džambos. Alustame otsast. 5.mai läksime Malia Beach hotelli, et küsida, kuidas selle tööga siis on. Lood olid sellised, et anti mingid kreeka keelsed paberid ette, mis tuli ära täita. Ema ja isa nime pidi ka sinna ankeeti panema? No igatahes hetke pärast kutsuti dire juurde ja ta rääkis, et davai olete tööle võetud. Paar esimest päeva jälgite kuidas töö käib ja siis hakkate tööle. Õnnes! Hetke pärast tuli sinna restorani üks vahetusevanematest (ma arvan, et tal võiks selline töönimetus olla), Giannis [Jannis] ning viis meid restorani, et näidata, kus mis asuvad ja kuidas töö käib. Põhimõtteliselt tegi meile toidutuuri restoranis. Suurt midagi me siis veel teada ei saanud. Ütles, et tulge õhtul kell 18:00 tagasi ja pange midagi viisakamat selga :) Naljatilk! Käisime veel kuskil maa-aluses kambris, kus töötab väike kreeklanna, Pesumaja-Sofia. Temalt saime tööriided. Oiiii blin.. Püksid ja triiksärk. Teised naised restos kannavad seelikuid, kuid ainukesed seelikud, mis tol hetkel saadavad olid ei oleks isegi Barbie’le selga läinud. Pluusiga oli selline lugu, et kõik pluusid olid rinnust kitsad. Hakka või mõtlema, et kreeka naistel polegi tisse :P Lõpuks siiski leidsime mingid pluusid, mis olid enamvähem paraja pikkusega ja eest läks nööp ka kinni..Naersime, mis me naersime, aga kandma neid peab. Ma ei tea veel kas julgen pilti panna, kus need mul seljas on. Me mõlemad näeme välja nagu nunnakloostrist välja visatud või siis mingid korrektsuse etalonid. Niisiis kella kuueks õhtul panime veits pikemad seelikud selga ja läksime nö. vaatlema, kuidas venelased söövad siis. Aga kohe pandi tööle, et katke see ja too laud jne. Kui söögiaeg kätte jõudis, siis vaatasime ühes kohas 10min ja teises samamoodi. Tagasi kutsuti järgmise päeva hommikul kell 7!!!! Ning siis juba uhiuue uniformiga. Ühesõnaga vaatlemisest oli asi kaugel. MONIKA UHIUUES NUNNAKLOOSTRI TOAS Kohe tööle ja suuri tegusid tegema :P Kreeka restorani töökorraldus on ikka maru kaootiline. Öeldake, et vaheta laudlinad ära ja kata lauad, siis vahetad neid ja tullakse ütlema, et kui lõpetad siis mine kööki appi nuge kahvleid sorteerima. Seejärel tuleb ütleb sama inimene, et eiiiiiii ära kata neid laudu praegu..ei ei ei, mine hoopis ja pühi põrand ära. Siis pühid põrandat ja tullakse ütlema...aitab aitab tee nüüd toda teist või kolmandat. Ühesõnaga neil endil kindlasti on asjades süsteem, aga maru raske on seda tabada..Niisiis oleme ettekandjad. Pigem tegelt nagu ärakandjad :P Alguses katame lauad kahe paari nugade ja kahvlitega ning lusikatega. Paneme klaasid laudadele. Valmistame oma/või kellegagi kahasse töökapi ette vajalike vahenditega. Kui vaja pühid/pesed põrandad. Sorteerime varu kahvlid, noad, lussarid. Selleks on eraldi väga vahva ulme-masin, mis poleerib ja kuivatab söögiriistad. Undab hullemini kui saekaater. Pealt laetakse äsjapestud noad,kahvlid,lusikad segamini olekus ühest august sisse. Masina sees on ilmselt riivsai või muu selline puru, mille seest nad läbi käivad ja siis ühele alusele potsatavad. Suht killer masin, sest noad kahvlid tulevad sealt terad eespool ja kui väga pahasti läheb, saad lõigata või torgata. Ehk siis võibolla suitsiidsete inimeste unelmate kaadervärk. Ja siis sealt aluselt sorteerid eraldi pangidesse need riistad. No ja kui söögiaeg pihta hakkab, siis on seal buffee lauad, kust inimesed kõike head paremat ette endale tassivad ja siis sööma asuvad. Meie ülesandeks on tühjad taldrikud ära korjata ning lauad uuesti katta. Oiii kus meil käe- ja seljalihas kasvab. Arvan, et paari kuu pärast suudaksin juba hobusegi üles tõsta nagu seda tegi maailma tugevaim tüdruk Pipi Pikksukk :D. Tööajad on järgmised: Hommikuvahetus 07:00 – 11.00; Lõunavahetus 11:00 – 15:00; Õhtuvahetus 18:00 – 22:00. Kui tööl oled, siis ise saad süüa peale vahetuse lõppu. Kui aga lõuna on muidu vaba, siis lõunasöök toimub 12:30. Mingu hull süsteem välja mõeldud. Lisaks suurele köögile on restorani saalis (olgu öeldud, et restoran asub ka õues rõdul, kust on kohe vaade basseinile ja merele) väike köök, kus lõunal ja õhtul teeb süüa itaalia kokk. Nime ma veel ei tea, aga ta on maru päevitunud. Oleme ta pastasid maitsnud küll, aga need ei ole meile veel muljet avaldanud :P Kollektiivist ei hakka praegu pikemalt kirjutama. Kunagi tuleb eraldi blogi nendest värvikirevatest inimestest/robotitest :P VAADE COCO-DŽAMBOLE Venelased söövad nii, et tõstavad ette kõike mida näevad ja suurte kuhjadena, kuid söövad vaid 1/3 sellest ära ning ülejäägid viskame lihtsalt ära. Natuke valus vaatepilt, teades, et aafrikas inimesed ei oska uneski näha kuidas siin toitu raisatakse. Ja venelased ka ilmselt ei saa aru, mida nad teevad. Kuigi õhtusöök, mida korraldatakse tavernas ehk eraldi restos on nii glamuurne, et isegi uusrikkad ei julge väga midagi järgi jätta. Aga ju see on nende mentaliteet, et kui tavaline söök, siis näitan, et ei ole mingi tavaline inimene ja jätan niipalju järgi kui tahan, aga kui kalmaare, kaheksajalgu ning krevette saab, siis söön ära ja võtan veel 2 portsu juurde. Kui meie nüüd töötajate ruumis söömas käime, siis kõik sealsed kreeka töötajad sõnaotses mõttes loevad mitu suutäit või mitu spagetti sa endale sisse ajad. Teiseks vaatasid nad meie punaseks kõrbenud nahaka. Üks tädi isegi julges ütelda meile algelises inglise keeles, et solaarium esimest korda ainult 5min teist korda juba 10min. Ma ei tea, kust kosmosest tema pärit on, et arvab, et Malias on solaarium. No nad lihtsalt unustavad endid meid vaatama. Kindlasti oleme neist erinevad juba blondide juuste pärast ja olemuseltki. Natuke ebamugav on, aga kõht vajab ju täitmist.. MONIKA COCO-DŽAMBOS Nüüd lähemegi kella 17:30ks tööle, et kohvi rüübata ja 17:45 tööle asuda. Tegelikult otsime ka teise töö arvatavasti juurde, et öötundidel nats juurde teenida. Vaatab, kas õnnestub ;) Aa, eile käisime Monikaga rannas, sest, et lõunaaeg oli vaba ning päike oli pilvevines. Arvasime, et just hea päikest võtta, pole nii kuum ja värkki. Kuid õhtuks olime mõlemad ärapõlenud. Et siis pilvetagune päike on see kõige hullem kõrvetaja. PÕLENG Ja mis veel täna õhtul toimus? :D Nalja ja aju jõupingutust. Nimelt samasuguses toas elab paar ruba meist edasi üks mees ja naine. Eile istusime Monikaga väljas ja see naine tuli me juurde rummi pudeliga ja rääkis kehakeeles, kas me juua soovime. Oleks maru veider olnud ära ütelda, sest et mõlemad istusime seal väljas ja jõllasime üksteist. No asusime siis jutustama, enamasti kehakeeles. Tuli välja, et nemad on pärit Bulgaariast. Mees on töötanud siin juba 10 aastat ja naine 6 aastat. Neil on kodumaal 3 last, noorim neist 5 kuune ja vanim 10-ne aastane. Kuna ma natuke oskan türgi keelseid sõnu siis sain neid nats kasutada, sest bulgaaria keel sarnaneb natuke türgi keelele. Lisaks purssisime seal vene keelt. Tuli välja, et me oskame paremini vene keelt kui nemad. Aga põhiliselt rääkisisd nad oma bulgaaria keeles ja me eesti keeles. Mingi 2 tundi vestsime seal põgusalt juttu :D. Hämmastav tegur on see, et tüübid ei tea geograafiast mitte ümmargust nulligi. Nimelt pole neil aimu, kus asub eesti või Läti või Leedu. Seda nad teadsid, et Venemaa on nende naaber, aga seda, et Vene ka meie naaber on..ohh seda üllatust. Ja, et me Euroopa Liitu kuulume ja meil on oma Eesti kroon..opaa. Ma arvan, et neile oli see kõva geograafia tunni eest :) Töötav ja ärapõlend Kaili

3.mai – mitu maikat??

Kui mitu erinevat maikat võib endale inimene selga päevitada?? Õige vastus oleks üks kuni mitu, vist. Ise suudan enda kehalt välja luged kolm erinevat pluusi/kleidi jälge ja ühed rihmikud jalalabadelt. Lisaks siis õigetele rantidele. Aga ega ma kurda, sest mul ju veel aega päris mitu kuud siin neid rante sirgu päevitada. Monikal on ilmnenud Päikese allergia. Ise põdesin sama asja, kui eelmise aasta juunis Türgis käisin ja liiga tugeva Päikese ohvriks langesin. Aga ostsime 2.50 eest apteegi onult mingit möksi ja see ravib kaunilt. Siin Stefanos stuudiote (väike apartment, kus on sees kogu eluks vajalik. Pisike kööginurk, voodi, paar kappi, WC+vannituba ja loomulikult rõde:)) hoovis olev bassein on vett juba peaaegu täis. Lastakse päevad ja ööd voolikutel töötada, et seda üüratut siniste kahhelkividega kaetud veesilma täita. Aga arvan, et homseks peaks see täis olema ka. Jube külm vesi ilmselt alguses. Aga väikse sümboolse pommi karsummi võiks ju sellegipoolest teha :P Sest, et ei tahaks, et mõni Päikeseperekonna liige sinna esimesena pommi hüppaks, sest siis oleks kogu kahe päeva töö luhtas, sest vesi bassust ilmselt kadunud. Iseenesest oleks see päris hea vetelpääste nipp. Et hüppad vette ja abivajajad hüppavad veest välja ja bassu on ka veest tühi. Aga inimelude nimel pole veest kunagi kahju :D Räägime töö juttu ka siis natuke. Täna käisime ühes hotellis nimega, Malia Beach ja küsisime tuimaga tööd. Kohe saadeti direktori kabinetti ja värkki. Rääkisime siis direga seal juttu ja mida oskame jne. Ühesõnaga teadis ta kohe, et eestlased on hea töörahvas :). Et eelmisel aastal töötas tal ka üks eestlane seal ja kohe tuleb 3 eesti tüdrukut talle veel tööle. Mulle pakkus ta animaatori kohta, aga ma pole kindel kas saan hakkama vene keeles animeerimisega. Pigem vist ikka mitte. Ja Monikale pakkus restoranis tööd. Ma arvan, et ma ka ikka tahan sinna restosse. Põhimõtteliselt tegu suuresti vene keelt kõneleva rahva hotelliga. Aga kui sinna tööle saaks, mis selgub kolmapäeval, siis oleks elamine tasuta ja ka 3 korda päevas söök tasuta. Kuid selle võrra on palk ka väiksem. Samas kui tippi ka nats peale jookseks poleks hullu. Aga see kõik selgub kolmapäeval. Hetkel saime veel kaheks ööks siia Stefano stuudiosse jääda, et pole tänaval nagu kartsime. Aga see, Suur Jaak, siin lubas meil jääda ja saame maksta hiljem. Selle tema baaris töötamisega on nii, et iga esmaspäev ta avastab, et ta avab oma baari järgmisel nädalal. Vähemalt tundub nii. Aga lubas, et kui me kuskile tööle ei saa, siis ikka võtab meid sinna baari. Aga tööd oleks vaja ikka varem. Aga ei viitsi väga muretseda. Siin Päikese all on kõik kuidagi teisiti. Kehtibki selline manjaana suhtumine, et aega on selle kiire asjaga..Nii ka meil :) Muidu siin nii, et peatänaval, Malia Beach Road’il, on klubi klubis ja kohvik kohvikus ja supermarket supermarketis ja rolleri rent rolleri rendis ja kiirtoidukoht kiirtoidukohas ja rand rannas kinni. Pikitud üksteise kõrvale nagu kilud karbis. Tänav ise on umbes 1,3km pikkune. Samas me jalad ei oska kilomeetreid täpselt arvestada, seega võib tänav olla ka umbes 2km pikkune. Nende klubide/kohvikute/poodide jne nimed aga, on vägagi maitselagedad ja kohati isegi kahtlased. Tegin paarist pilti ka, aga loetellu lisan rohkemad nimed. Niisiis: Candy Club, Pleasure Beach, Kebab Land, Burger Planet, Orgasmic Club, Zig Zag, Pool Bar Crazy, Squeeze Bar, Oscar’s Bar, Apollo Club, Banana Club, Mr. Slice, Peach Club, Malibu Club, Angels Club, Eros Bar, Mambo Club, Sticky Fingers, Drussia Cafe, Bikini Beach, Mike’s Beach, McDonald’s :D, Camelot Castle, Red Lion, George and Dragon jne jne...Absoluutne soodomogamorra brrr.. Lisaks avastame iga päevaga järjest enam, et eesti keel on ikka jube naljakas. Lihtsalt hirnume endile peaaegu tilgad püksi mõnede eesti keelsete sõnade peale. Nagu näiteks vurr, kosk, mürsik, öö. Selline pime asi nagu öö, mis kestab ikka päris suure osa 24-st tunnist ööpäevas ning eesti keeles saab ta endale vaid kaks tähte ö ja ö. No vähemalt on täpiga tähed, muidu oleks olukord ikka väga mage. Nüüd katsuge ütelda – VURRIDE KOSK. Kas ei kõla veidralt? Selle sõnapaari üle on ikka korralikult naerdud. Ei tea võibolla sõidab meil lihtsalt katus juba sellest mittemidagi tegemisest siin. Aga naerust vähemalt puudust ei tule.. :D Muidugi saime siin vahepeal tuttavaks veel ühe Manosega, kes töötab Molly Malone’s baaris. (tundub, et igal Manosel siin Malias on oma väike baarike) Selline vanem härrasmees juba, kelle pubis kahjuks kliente veel ei käi. Tal siis Iiri teemaline baar, kuid mõtles, et peaks selle tegema vene baariks, siis tuleks vähemalt venelasedki ta baari. Täna kokkas ta meile spagette mingi kastme ja parmesani juustuga näiteks ja tõi potiga oma töö juurde, baari. No loomulikult meeldib meile mugida :P. Sõime seal siis mina, Monika, Manos ja Picasso. Picasso on inglane, kes nüüdseks elab Malias. Kunagi 20 aastat tagasi tuli ta samasugusena siia, müüs kelli ja käe- ning kaelaehteid, tänavatel. Suviti oli Malias ja talveks läks Iisraeli, sest siis hakkas seal hooaeg. Nüüdseks omab ta mingit suurt maja 20min autosõidu tee kaugusel, siit Maliast. Kuskil mägikülas ja tal on vuntsidega naine naabriks. Pidi miljokas olema kui mitte triljokas :) (aga samas on siin igal teisel kreeklasel eestlasest või vähemasti venelasest vanaema või vanaisa ka nii, et suured jutud siin meestel..) Soovis meile edu ja pidime olema ta kodus alati teretulnud ja tal on 3 kassi ka :P Kails

02 May, 2010

1.mai/2.mai – Kompleksivaba

Kuues päev Malias. Iga päev kõnnime sama tänavat pidi poodi või ükskõik kuhu siis. Tuttavaid nägusid on murdu. Kõik tervitavad ja on „sõbrad“. No sõbralikud on nad kohe kindlasti. Kreeklaste sõbralikkusele ei saa vist miski vastu. Kõik on niii lahked jagama igasugust informatsiooni. Ja kui nad ise ei tea vastust küsimusele, siis kindlasti on sellel kreeklasel sõber, kellel on sõber ja tollel omakorda on ka sõber, kes oskab aidata. Ma ei kujuta kreeklast ilma telefonita ettegi, sest muidu ei saaks ta oma sõbrale helistada, kes omakorda helistaks oma sõbrale ja too helistaks oma sõpsile. Nad peaksid omale diil kõnepaketi valima, et odavamalt suhelda :P Ühesõnaga, kõik tunnevad siin väikeses linnakeses kõiki. Lisaks sõbralikkusele siin linnas, on tegu kompleksivaba kohaga. Nagu totaalselt mingeid piire kas ei ole või siis tehakse nii, et pole. ATV seljas võib näha istumas ka 200kg naisi ja mehi bikiinide väel. Öösiti näeb samas kaalus naisi nappides kleitides ja tikk kontsadel. Aga seda vaid juhul, kui nad on viitsind oma bikiini kostüümi ära vahetada. Ja kui keegi tuleks tänaval mulle paljalt vastu, siis ma ilmselt ei teeks teist nägugi :P Mina ei ei usu, et eestlased joomarluses Euroopas teisel kohal on. Pakun, et kõik kolm esimest kohta hõivab UK saar, oma waleslaste, šotlastega ja brittidega. Soovime õnne ja teeme aplausi neile!! Siin Indie&Rock baaris töötab Tina, kes nüüdseks juba elab siin aastaringselt. Algul käis ta paari nädala kaupa siin, kuid lõpuks sai aru, et liiga kulukas ettevõtmine ja kolis vabsee siia. Ise on õnnelik. Muidugi on ta pärit Inglismaalt nagu enamus siinsetest püsielanikest. Tina on väga abivalmis ja sõbralik 30-ndates naine. Iga õhtu kui ta leti taga teenindab, ei ole ta kade ka endale järjest drinke segama :) Aga ega eriti vahet pole, kas ta joob või mitte ikka ta on samasugune rõõmsameelne, sõbralikkuse etalon. Vahel viskab lausa kopa ette, et peab koguaeg teretama ja ütlema,et meil läheb endiselt hästi jne. Nagu ikka need inglise tavad on. Teise inimesena töötab seal noormees Dave. Noo samuti Suurbritanniast pärit, kuid Walesist siiski. Pidi ikka maru suur vahe olema, kas oled inglane või waleslane. No olgu siis nii. Ega meil on ka vahe, kas oled Eestist pärit või Venemaalt onju :) Dave on samuti tohutu sõbralikkus ise. Veits ujeda olemisega, aga see võib ka sellest tulla, et tüüp igatseb sealiha pirukate järele :) (Kui teid peaks huvitama, siis praegu olen rõdul ja päike sirab mu peale nagu ei kunagi varem ning kohvi trimpan ka. Päris mõnus peaks mainima. Monika siin samas kõrval tegeleb täpselt samade tegevustega, mis mina :)) Koha omanik on Janis/Yanis vms. Aga meie kutsume teda Suureks Jaaguks. Tüüp on kiilakas aga siiski bossi olemisega tüüp. Hetkel pole teda juba mitu päeva näinud, sest talle olevat mingi kõne tulnud ja ta läks Ateenasse ning sealt ilmselt Türkki. Tegelt suht kahju, et ta minema tõmbas, sest meil oleks vaja temaga rääkida tööst ja ka elamisest. No aga, keda pole on Big Chief! Algul arvasime, et Suurel Jaagul on poeg Diino/Dino vms, mis oleks temast teinud Väikese Jaagu, aga nad vist ikka pole isa ja poeg. Aga nime sai ta endale ikka külge – Väike Jaak :P Tema on kahtlane nööritõmbaja siin. Liigub päevad läbi vaikselt ringi, saamata aru, kas ta tegelikult ka midagi teeb. Aga las ta olla :) Lisaks on siin basseinioperaator Richard oma päikeselise perekonnaga. Ei taha miskit pahasti ütelda, sest ega ma ise ka mingi miss estooonia pole, aga nii käest kehaga perekonda pole juba ammu kohanud. Lühikesed püksid on kõigil neil napilt väiksed, mis tähendab, et „päike“ sirab neil 24/7 sajaga. Muudkui BBQ-vad ja frappetavad. No eks elu olegi elamiseks ja igaüks valib ise mismoodi oma elu elab. Aga ma kujutan ette kui raske neil sellise rasvakihi alla olla võib. Lisaks on siin üks Kokatädi, kelle nime ma ei tea, aga tal on kodutu tänavakutsu, kes muidu on numpsar, aga jube arg. See olevat sellest, et kreeklased ei salli koeri ja vist peksavad neid. Kurb! Lisaks oleme tutvunud siin 51-aastase Pauliga (kes näeb oma vanuse kohta ikka väga hea veel välja. Sun keeps you young), kes ka on waleslane. Ta juba 25-aastat siin elanud. Seda on aru saada tema päevitunud nahast. Ma kahtlustan, et ta on siin päikese käes ka natuke kokku kuivanud. Pisike mees. Temale kuulub Hermes, rollerite ja ATV-de rent. Lisaks on tal mingid apartmendid ja veel mingid businessid. Ärimees nohh! Tema rendifirmast renditud rolleritega tegime ka väikse crashi. Valus üritus oli, aga tagantjärgi naerame selle peale ainult. Lugu siis järgmine. Läksime apartmente ja tööd otsima, kui üks briti kutt rolleriga meie juures peatus ja lahkelt abi pakkus, et tal on tuttavad jne, et lähme ühte RnB clubi, et neil seal tuttavad. Kuna see asus 5m kaugusel, siis läksime sinna jala. Sealt edasi tahtsid nad meile apartmente näidata, selleks istusime rollerite selga. Tal oli sõber ka ja siis jagunesime, et mina ühe rolleri seljas ja Monika teise seljas. Noo sõitsime 20m edasi. See sõit lõppes õnnelikult veel. Siis tuli välja, et peab sõitma 10m tagasi. Aga seda vahemaad me muidugi siis ei teadnud veel. Noo jälle rollerite seljas. Ma jõudsin enne 10m läbitud, kui Monika. Tulin bike seljast maha ja, mis ma näen. Briti tüüp ei saa oma rollerit pidama. Mäletan Monika lahtist suud ja kukkumist küljele. Õnneks oli väike kiirus. Monika rääkis pärast, et mäletab ka minu lahtist suud ja imestunud pilku. Niisiis kukkusid nad küljele ja roller libises minu poole. Nagu ikka sellises seisus ei suuda sa ennast liigutada ja ma tark arvasin, et olen teras-naine ja peatasin rolleri oma väikeste kätega. Aga kahjuks tuli see roller juba palju suurema kiirusega mu poole, kui see oli kukkumise hetkel. Otse mu jalgadesse. Sinikad on päris korralikud ja vasak jalg paistes. Monika sõjahaavad on katkine põlv, marraskil ja verine. Katkine küünarnukk ja sinikad. Tüübil, kes ka kukkus olid verised varbad. Samas õnnelik õnnetus, aga enam me nende asjandustega ei sõida. Täna poodi minnes küsis üks rolleri ja ATV rendifirma tšikk meilt, et kuidas me haavad on, kas väga hullud. Nagu mingi lambikonn teab juba sellest õnnetusest. Kardan, et see linn hakkab meile väikseks jääma :D Nii, keda me siis veel teame siit. Ahjaa, Nikos (seda nime kohtab siin palju). Kreeka tüüp, kellele kuulub väike apartmentidega hostel ja baar selle all. Kahjuks pole tal töötajaid vaja, aga ta on väga abivalmis ja lahke tüüp, kes on oma elus vist maru palju saia söönud ning see avaldub ka tema kehal. Selliseid saiakanne pole ma eluski veel näinud nagu sel tüübil on. Shampuse klaasi saaks vabalt kannile seisma panna :D. Nikosel on nõbu, kes näitas meile mingit apartmenti, mis asus Eros Club (gei klubi) üleval. Iseenesest normaalne korter, aga liiga kallis. Aga sinna Erosesse plaanime küll üks õhtu minna :P Eile käisime Angels pubis, kus mängis live muusika. Bänd oli pärit Iraklionist ja mängis tuntud lugude covereid. Bassi mängija oli päris andeks ja põhi lauljal oli päris haarav hääletämber. Kõik, kellega siin tutvume omavad baari vms kohta. Nii ka sellel lauljal oli mingi restorani moodi koht. Vahetasime numbreid ja kui tal töötajaid vaja läheb, siis võtab ehk ühendust. Samuti, kui Nikosel läheb töötajaid vaja, siis võõtab ühendust. Varsti on meil 10 töökohta niimoodi :) Lisaks live muusikale käisime RnB klubi avamisel korraks. Panime seal ränga tantsu maha ja kõndisime minema. Tuleb osata õigel ajal lahkuda :P Seal olid kahtlased briti tšikid, kes olid kuidagi kurja olemisega, seega pidasime paremaks seal mitte kauem viibida :P Homme kolime siit välja. Ei tea veel kuhu- Eks ole näha. Ooo ja Suur Pealik Jaak on taas linnas liikvel. Tahtis meiega tööst rääkida, aga tüüp tuli nii vara ja me magasime. Seega homme on uus katse. Ja tegelikult on nii, et kui sul ikka rollerit pole, siis pole sa mingi tegija.. Kails