26. aprill – Ise ka ei usu :)

Sõitsime Anek Lines (eesti keeles siis Kena Liin :P) praamiga Kriti II terve öö. Naljakas on see, et praamis oli lennukituba, kus olid lennukiistmed täpselt nii seatud nagu seda on lennukis. Kuna me ei võtnud endale kajutit, siis ööbisime taaskord nagu lennukis või siis nagu lennujaamas. Minul seega 4-s öö ilma normaalse voodita. Paadi peal tegime ka väikse õhtusöögi. Kuid selgus, et see väike võiku meid siiski ei toitnud ja võtsime veel ühed :D. Nagu ikka suure söömaga eesti naised või nii :D. Algul mõtlesime, et tegu on mingi pisikese praamihakatisega. No nagu Hiiumaa ja mandri vahet sõidab, aga tuli välja, et ikka 7 korrust. Viimasel neist asus ka välibassu. Kahju, et vett veel sees polnud, muidu oleks kindlasti väikse sulpsu teinud. Kuid tegelt ei kujuta ette, kuidas need väikesed albaania kodanikud endiga siis hakkama oleks saanud, kui kaks kõige valgema naha ja blondide juustega tšikki bikiinides basseini äärde ilmuksid :D (Tegelikult oleks natuke külm ka olnud). Paat liikus ja see Ateena tundus ikka hiiglaslik. Need linnatuled ei lõppenud ega lõppenud. Aa seda tahtsin ka veel rääida kreeka naistest, et nii palju make up-i kui nemad kasutavad pole ma küll ühegi teise rahvuse naisterahva näol kohanud. Kui neile kuklasse väike obadus anda, siis kukuks meigi-mask neil lihtsalt eest ära. Ja teiseks võrdluseks, et mina saaksin umbes 15 õhtumeiki teha endale selle kogusega, mida nemad üheks korraks kasutavad ning siis jääks ka natuke üle.. Lennuistmetele tegime mõnusa pesa (nii mõnusa kui võimalik) ja magasime nats. Ärkasime pool 5 hommikul, et väike dušš võtta, sest mine tea kuna jälle dušši näeb. See oli küll mõnus hetk. Väljusime paadist ja otsisime bussijaama, et Maliasse sõita. Aga enne kui bussika leidsime jõudis üks kreeka kutt meid peatada ja ütelda valjult üle tänava:„WELCOME TO MY COUNTRY!!!“. Nii naerma ajas. Hommikul kell 6:00 näeb tüüp tänaval kahte blondi ja peab oma müügiputkast väljuma ja lahkelt tervitama. Igatahes juhatas ta meile bussijaama kätte. Bussisõit kestis mingi 45min. Kui Maliasse jõudsime olid kõik kohad veel kinni. Ränk primaarne vajadus oli ennast kergendada, kuid minna polnud kuskile. Mõtlesime, et davaika-jamaika otsime siis ööbimise. Leidsime ühe hosteli ja küsisime sealt, kas siin saab öömaja. Vastati, et oiiii oiiii vara veel. Hooaeg algab alles mai alguses ning seda Islandi vulkaani tegevusega seoses. Aga, et neil on sõber, kellel on apartmente üürida. Helistatigi tüübile, kes meile autoga järgi tuli ja oma renditavate hoonete juurde sõidutas. Iseenesest oli tegu väga kena apartmendiga, kuid sissemaksuks tahtis ta 800 euri. Noo, pidime kahjuks loobuma. Asusime uute otsingutele. Vahepeal tegime peatuse ühe supermarketi parklas, et Monika kohvri rattaid remontida. Nimelt lõikasime rataste ümbert minu veiniavaja noaga (ma teadsin, et sellest on ka muul viisil ükspäev kasu :P) need kummist osad ära, sest need olid tal juba Berliinis lõhkenud. Vedimine muutus 35x kergemaks kohe. McGuyverid koos-hoos! :) Supermarketi ühelt müüjatädilt saime veel teada, et tasub liikuda mere poole, et seal on apartmente küllaga. Hakkasime siis kergel sammul astuma. Vahepeal täpsustasime ühe briti kuti käest üle, et kus ikka parem üürimine oleks. Juhatas uut teed. Mõne aja pärast tegime peatuse mingi Banana Club’i ees, et puhata. Selleks ajaks olime otsinud juba 1tund ja 20min. Äkki peatus meie ees kollane Fiat. Autos istusid vanem meesterahvas ja üks päevitunud naisterahvas ka. Kõlas küsimus, et mida me otsime? Rääkisime loo ära ja onkel rõõmsalt, et temal on tube üürida, 150 euri nädal. Me ikka rääkisime, et pole sellist raha ja värkki. Sõitis minema. Tegelikult pööras hoopis auto ringi ja tuli uuesti ütlema, et tal on baar, et tulgu me pärast läbi kui ümber mõtleme või nii. Sõitis minema. Hetke pärast oli tüüp uuesti platsis sellesamase kollase bat-mobiiliga, et davai ta viskab meid oma baari ära ja arutaks asja. Olime nõus. Viskasime kohvrid pagassi, mis siis enam kinni ei käinud. Monika istus taga ja hoidis oma kümne pisikese sõrmega me kohvreid paigal, et need ikka autos püsiksid. Teades kuidas kreeklased autoga sõidavad (Ateena kesklinnas näiteks 130 km/h ise samal ajal telefoniga rääkides ja suitsu pahvides), siis võib arvata, et Monika biitseps sai päris hea koormuse :). Baaris hakkasime siis arutama. Tüüp rentis meile ühe oma tubadest 100euriga nädal, mis teeb päevas näkku u 7 euri, mis on väga odav. Lisaks pakkus ta meile tööd. Tal siin Indie&Rock bar. Lisaks basseini ääres olev Pool Bar Crazy. Kuid nagu TopShop reklaamib, siis see ei ole veel kõik :). Baaride kompleksi kuulub veel Electra Crazy Bar ja ka Internet Cafe.(Väga õudsad nimed peaks mainima..aga nimi ei pidavat baari rikkuma) Seega võiks ütelda, et leidsime endale elamise ja töö 1h 30min (mitte, et see mingi võistlus oleks olnud). Ise ei kurda, aga samas ei usu ka :) Või sees!! Kahjuks bassu pole veel vett täis, sest tõesti kõik baarid ja kohvikud pidid avatama alles 3. mail, nädala pärast. Meie asume ka tööle alles nädala pärast. Seega puhkame veel 7 päeva siin. Mandariinid maitsevad paremini kui kunagi varem ja see merevaatega rõdu, mis meil on ei küsi ka kurtmist. Väga pro..päfkad seljas ja päike tulgu meie peale nüüd :) Muidu praadisime vahepeal siin mune, aga munad olid meie super külmikus ära külmunud. Seega tulid koorte seest välja põhimõtteliselt külmunud muna känkrad. Nalja kui palju :) Nädala pärast hakkame siis vaatama kuhu edasi kolime.. Palmid, meri, tuul, Päike, Kaili, Monika.

25. aprill – Lend ja see Ateena siis

Berliinis ärkasime esimest korda kell 05:00 hommikul. Venelastel oli mingi pidu-läbu-prazdnik seal korraldatud. Keegi oli meie apelsini joogi ka rotti lasknud. Ise kahtustasime ühte oranži jopega bomšikut. Aga no eks sa tõesta. Aga ilmselt oli ta seda harjutanud, sest tegu, mis ta tegi pidi ikka väga vaikselt tehtud olema. No käisime siis pissil ja magasime edasi kuni 08:30-ni. Ärgates olime mõlemad paistes nägudega nagu keedetud pelmeenid. Käisime siis uues vannitoas, kus uhasime nägu külma veega, et normaalsem välja näha. Siis tegime kiired kohvid ja söögid ning asusime ootama oma lendu, mis läks alles 15:30. Vahepeal mõtlesime, et peaks läpakate akud täis laadima, aga mida pole on seinakontakt. Kõik korrused otsisime läbi. Lõpuks leidsime siis meeste WC okse juurest stepsli. No ja siis kükitasime seal ukse taga nagu kaks nillarit..Aga akud said täis vähemalt :) Lõpuks lasti siis II tsooni ja seal ka veel nats ootamist ning EasyJeti oranž lennumasin sõitiski uhkelt ette. Lend kestis 2 tundi ja 40 minutit. Lennujaamast hakkasime suure hurraaaga trippima Piraeuse sadama poole. Kokku sõitsime 8 erineva transpordiga. 1. Alustuseks võtsime lennukast bussi X95, kuigi oleks pidanud võtma X96. Ning seepärast kogu see transpordi jura pihta hakkaski. Niisiis sõitsime tollega kuni lõpppeatuseni, parlamedihoone juurde. Ise teadmata, et seal oleme. Nägime, et ooo metroo. 2. Läksime siis metroosse sõitsime ühe peatuse kuskile teadmata poole. Õnneks oli õige pool. 3. Vahetasime rongi ja sõitsime 7 peatuse asemel mingi 4 peatust. Üllatuseks lahkusid kõik inimesed rongist ning kohale ilmus G4S mehike ning ütles, et see on viimane peatus?? Et metroo rong sõidab nüüd depoosseja edasi liiklemiseks tuleb võtta buss X13 ja sõita 1 peatus. Veel enne kui kõik lahkusid sealt rongist küsis väga kahtlane perekond me käest, kust me pärit oleme. Estonia peale pobisesid nad enda ette mitu korda veel estoniaestoniaestonia ja lahkusid rongist... 4. Noo tegimegi siis nii, kuid siis kui bussist maha astusime saime aru, et oleks pidanud ikka sõitma 2 peatust. Küsisime siis teed ja nooh palju õnne uue bussi ootamisel. (Vahepeal nägime, et puu otsas on valmis apelsinid-rõõm). Samas oli hea meel, et tollest bussist välja saime, sest see oli täis totaalselt kahtlast rahvast. Üks mingi pisike kakajunni moodi räpane mees katsus Monsa pepsi ..nagu WTF? 5. Seega ootasime uut bussi, et üks peatus edasi liigelda. Kui sinna peatusesse poleks tulnud veel rahvast oleksime ilmselt maha jäänud, sest et kui bussi peale tahad saada, siis pead ikka teele hüppama ja bussi eest kätega vehkima :P 6. Lõpuks jõudsime siis taaskord metrooni millega sõitsime ühe peatuse Piraeuse sadama poole. Hinge kinni hoides väljusime metroost, et kas meri paistab?????? Paistis  Aga rõõmu polnud kauaks, sest, et kõik pileteid müüvad kontorid olid kinni pandud kell 21:00 ja selleks ajaks oli kell üle 22:00-i. Pekkipekkipekki! Sadamahoonek kui sellist ei eksisteeri kahjuks. Muidu oleksime sinna ööbima jäänud. 7. Hakkasime siis ootama bussi X95, millega oleksime pidanud otse lennujaama tagasi saama. Hosteli peale raha raisata polnud plaanis..Kuid siis tuli üks teadja taksojuht ning ütles, et siit küll enam ühtegi bussi ei lähe. Selleks ajaks oli kell pool 12 öösel. Tegu oli sellise naabruskonnaga nagu oleks kuskile Baltijaama sattunud. Bomšid igalpool..ränk geto nagu ..Santorini praam oli just sadamasse jõudnud ning saime mingite USA tüdrukutega jutule, et sõidame taksodega parlamendihoone juurde. 8. Ja sealt siis X96 bussiga lennujaama. Ränka raha maksime taksojuhile..ei taha eesti eekudesse ümber arvutadagi. Selline marsruut siis. Kahju, et pime oli, muidu oleks linna ka rohkem näinud.. USA tüdrukutest niipalju, et Estonia peale ei teadnud nad muidugi, kus see asuda võiks..Ise õpivad Prantsusmaal kuskil vahetusõpilastena, aga Euroopast pole halli aimugi. Lisaks tuli veel selliseid küsimusi, et mis keelt te siis ka räägite seal Estonias? Kas Eestis on kõik inimesed heleda peaga? (Oleks tahtnud vastata, et jaaaa minu ema on blond, isa, õde, vend, koer, kass ja isegi mu papagoi on blond :D). Siis nad märkasid seda olümpia kotti mu seljas ja küsisid, et kas ma käisin olümpial? (Nii oleks tahtnud vastata, et jah bobikelgutaja olen, aga rääkisin ikka asja nii ära nagu päriselt on). Siis nad ei teadnud ka, mis spordiala see biathlon on. Nad olid üldse veidrad ja sellised enda meelest üliteadjad ja intelligentsed, kuid tegelikult olid neil topelt silmaklapid ikka ees küll... Taas lennujaamas. Minul siis juba 3-s öö järjest lennujaamas olla. Riia-Berliin-Ateena-jeee. Tegime õhtused protseduurid inva-vannitoas ära, otsisime endale põrandapinna taksofonide all, et seal hetkeks pikali visata. Mingi tund peale meie uinakut ilmus üks inglise keelt kõnelev naine ja soovis taksofonist helistada, sest, et need ju olid lennujaama ainukesed telefonid :P Naljatilk!! Kolisime siis toolidele ümber. Kokku magasime suht vähe max 3h. Nüüd oleme juba taaskord Piraeuse sadamas. Ootame oma praami, mis väljub 21:00. Kohale jõuab homme hommikul 05:30. Hetkel onjube väss. Aga praamil ilmselt tudume.... babbazzo invasioon..ei tea kuna järgmine kord netti saab.. Aga siin Ateena-Balti-Geto-Jaamas on päris soosu, mul on igatahes rihmikud jalas.. Kaili

23. aprill – I’m going

WOW ma pääsesin teise tsooni. Siin on samad pingid, mis esimeseski, aga teist värvi. Nohh sinised. Peaasi, et lätlased ise rahul oma asjadega oleks. Ootan siin hetkel oma pardale minekut. Ise ka ei usu!!! Keegi ütles, et kolm on kohtu seadus. Jahh nüüd siis kolmas kord siin Riia lennukas. Kusjuures sain isegi veiniavajaga läbi turvaväravate. Kuigi seal on nuga .. a ju ma olin siis nii usaldusväärse veinijoobiku näoga, et lasti läbi ja arvati, et ma kurja ei tee :D Kohvri saatsin teele juba eile õhtul. Loodan, et kohver leiab minuga ikka ühise tee. Muuseas, siin Läti Vabariigis sajab hetkel lund või lörtsi. Suhteliselt inetu lugu. Loodan, et Berliin on puhas ja Kreeka veel puhtam. Ja nüüd kui ma istun siin II tsoonis sain sõnumi oma endiselt ülemuselt, et võiksin Espriti juhatajaks kandideerida. Nooooooo, ma ei tea. Miks peavad kõik asjad tulema siis, kui ma plaanin minna? Aga andsin talle lootust, et kui mul seal kohe kuidagi lähe ja nädala-kahega tööd ei leia, siis tulen tagasi ja kandideerin rängaga juhatajaks :) Magasin täna jälle neil pinkidel, aga ma olin tuim, seega ei tundnud miskit. Päris jahe on siin teises tsoonis..Samas on ka rõõm, et see lennujaam taas tööle otsustas hakata. AirBalticu kassasse esitasin eile oma kaebuse ka. Loodan, et nad siis tagastavad mulle mu bussipileti kulutused. Nad panid mu kirjutised nii muuseas kõrvale, et nohh nats on ikka kartus, et see suur kirjateos ei jõuagi kuskile. Aga vähemalt olen saanud ise ära kaebelda :D Kergem ikka! Põhimõtteliselt on terve mu eelmine nädal kulgenud ootamise tähe all ning kulgeb nii ka veel edasi. 11:40 algab pardale pääs. Hetkel kell alles 08:00 hommikul. Seega edu mulle! Vahepeal olen jõudnud Berliini lennujaama ning ootan Kreeka lendu, mis toimub homme kell 15:30. Siia Saksamaale lendasin kohale pisikese Fokkeriga. Nagu ikka magasin suht terve lennu. Lennujaamas olid Monika ja Gabriele mul vastas, kaunilt. Siis viisin oma suure kohvrikese Monika hosteli pakihoidu ja võtsime mingist kebabi kohast pizzad. Kiire ja korralik eine tagatud :). Berliin MEELDIB mulle!!! Tundsin, et sulan massi!!! Mulle meeldib kui miski asi hakkab mulle meeldima kohe esimestel minutitel. Inimesed on nii vabad ja muretud. Igal inimesel on vähemalt 1 koer ja laps ning ratas. Monika elas kogu aja Berliini ühes väga mõnusas naabruskonnas, kus on palju ilusaid rõdesid. Lummav! Kujutasin end seal kohe ette hommikukohvi rüüpamas :). Berliini võiks isegi elama kolida. Jah! Nüüd siis jälle lennujaamas mugime türgi saia ja rüüpame õlli :) Kails

19. aprill – Asi on naljast kaugel

Tänase päeva I õlu Alustuseks õlu toidab.. Tegelt ajab ennast niii naerma juba!!! Nagu totralt naerma ning tekib suur küsimus – mismõttes nagu?? Ühesõnaga kõik AirBalticu 19. aprilli lennud tühistati. Mina olin ennast bookinud kella 12:00-ks. Muidugi läksin seda ümber vahetama, aga umbes kella 14:00 paiku alles, sest mina kui lennujaama püsielanik arvan, et ma ei ole kohustatud miili pikkuses järjekorras seisma ning ootama 4 tundi, et saaksin oma lennu taaskord hilisemaks lükata ja ka söögikupongi küsida. Seega läskin hiljem. Sain bookitud järgmise päeva (20.04) kella 12:00-ks. Ise olin suht rahul hetkeks. Tänase päeva II õlu (Kupongi muidugi ei antud). Samas teadsin, et tuleb veeta järjekordne öö neil aukudega raudpinkidel. Mu venoosne vereringe ei rõõmustanud mitte üks teps! Samal ajal tegelesid minu uued lennujaama sõbrad, Merle ja Selina, oma reisi kohta info pärimisega. Neil oli lennukas täis tiksunud juba üle 50-ne tunni. Ilma inimlike hüvedeta. Lõpuks said nad teada, et see lennuk, mida tablool näitas, ilmselt ei lendagi vaid, et hetkel koostatakse juba uut lennuki täit inimesi, ning see väljuks 21. aprillil. Siis tehti kiired otsused, et nemad sõidavad koju kuna lubati vähemalt 1 päev ette teatada, mis ajal lennuk Hurgadasse siis lõpuks väljub. Muidugi nõudsid nad tagasi ka mingid rahasummad, mida olid kaotanud jne.. Seejärel tekkis endal ka ajusopis plaan, et kuna mu lend Berliinist Ateenasse oli edasi lükatud laupäeva peale, siis miks peaksin mina veel 4 ööd sellises lennujaamas veetma? No ja saigi ruttu otsustatud, et davai minek koju. Läksin bookisin oma pileti taaskord ümber reedeks ning nõudsin ka kahjude hüvitamise vormi, kuhu saaksin oma suured kaebused esitada ning hüvitist nõuda. Vingus näoga antigi see mulle. Olen ju kõik oma tšekid alles hoidnud. Niisiis pakkisime 7 minutiga oma asjad, viimased käigud WC-s ja minek. Tänase päeva III õlu Pakun küll, et need inimesed kellega viimased 24h seal koos passinud olime arvasid, et nüüd hakkasid lennukid lendama. Aga tegelikult läks hoopis buss. Rutuga tormasime autoparklasse, kus seisis mu viimase aja üks suurimaid sõpru, Eurolines buss. Tahtsime bussist piletit osta, aga kaardiga siin maksta ei saanud. No kurat, mõtlesime, et mis siis nüüd? Bussijuht ütles et bussijaama nada minna, et office’st pilet osta. Küsisime vastu, et kuidas bussijaama saab? Bussijuht lahkelt, et noo me ju oleme buss ja mina olen bussijuht ja me läheme bussijaama. No horosho!! Tänase päeva IV õlu Davaite kohvrid alla ja tasuta sõit bussikasse tagatud. Võitsime bussipileti pealt 25.-. Ja siis oligi, et bussijaamast ostsime piletid ja käisime Läti kohalikus supermarketis, ühe X-ga Maximas. Väike söök-jook ikka ju :) Tegin veel kippelt paar pilti ka, et nagu linnaekskursioon või nii. Raudteesild ja mu reisikaaslased ning mina ja Eurolines..Nüüd siis bussis jahh taaskord Elva poole teel. Ise pole üldse õnnes! Kaks korda juba tagasi tulnud, aga kolm pidi kohtuseadus olema ju. No parem oleks onju! Raudtee sild Minu uued lennujaama sõbrad, Merle ja Selina, Tartust Ja nüüd siis AirBalticust. Põhimõtteliselt iga kord, kui ma käisin piletit ümber bookimas küsisin ma majutusvõimaluste ja söögikupongide kohta. Kord öeldi mulle, et enam me sellist teenust ei paku ja siis öeldi, et too much. No selge! Öö hakul käisin küsisin ju patja ja tekki, et nagu lennukites on neil need raudselt olemas, et kui raske oleks need korra oma kleintideni toimetada? Öeldi, et võimatu! Küsisin igaksjuhuks ja lennujaama infost, et äkki on neil selliseid asju, mis vähegi ööd pehmendaks. Ei pidavat olema, kuigi neil endil olid küll maru soojad pleedid ümber. Ja siis täna käisin taaskord (ülla ülla) AirBalticus, et rääkida oma murest söögi koha pealt. Et ma lugesin oma õigusi internetist ja tahaksin kõiki neid õigusi ära kasutades nõuda endale üks tore öömaja ja ka korralik söök. Ning ma olen olnud lennujaamas juba 24 tundi ja väga haige tunne juba kannil jne...vastuseks sain I KNOW!!! Ahsoo..õnneks sain siis selle vormi, mille kavatsen reedel neile esitada. Ma arvan, et prindin neile veel mingid reisijate õigused välja ja lisan veel 2 lehte (vähemalt) ning lihtsalt kaeban. Kogu südamest kaeban ja nõuan kõik kulud tagasi. Kaasaarvatud oma sõbra Eurolines’i peale kulutatud summad. Lisaks vajab mu keha ilmselt massaaži ja vaimne tervis psühholoogi, et kõik need arved esitan siis ka AirBalticule. No tõesti tõesti! Kuulsin, et Saksamaa lennujaamades on välivoodid ja soe söök, siis tekib küll tunne, et ma oleks viibinud kinnipidamisasutuses, kust ma lihtsalt ei saa lahkuda, sest, et äkki ikka lendab järgmine lennuk . Eurolines bussi WC on ekstreemne. Kui lähete, siis sebige kolmas käsi, mis kindlalt tegeleks seinast kinnihoidmisega ning teised kaks kätt saaksid oma tavapäraseid toiminguid teha.. Viimase nädala suurim sõber Nüüd siis ootan seda reedet, mil läheb mu lend. Võibolla saan kolmapäeval uute Tartu sõpradega tagasi sinna ebameeldivasse lennukasse, et siis lennata. Aga muidugi lähen ma sinna vaid juhul, kui lennukid lendavad.... Allllleeeeeaaaaaa ELVAAAA, kui oskaksin läti keeles ropendada, siis ilmselt teeksin ka seda! Kails

19. aprill - 24 h

Kiire ülevaade oma ööst. Lennujaama kära vaibus juba keskpäeval, sest inimesed said aru, et pole mõtet passida, kuna järgmist infot lubati alles järgmiseks hommikuks. Magama vajus lennukas mingi südaöö paiku. Kes kuidas sai. Lükati neid kahtlase kõvadusega toole kokku, et saaks sirutada. Visati oma ainukeste varupükste peale pikali. Leiti, et ka kohviku laudade kokkulükkamine annab vajaliku ruumi enda ära mahutamiseks. Mina panin raudtoolile oma roosa rannarätiku alla ja tõmbasin Krissu musta salli endale peale. Pea alla panin loomulikult kõige väärtuslikuma kotikese dokumentide ja rahaga ning pehmenduseks mingi pusa. Magamine käis umbes tunni ajaste vahedega, sest peale 60min möödumist ühes asendis oli ikka väga sürr tunne juba olla. Noo, siis keerad ennast seal ja üritad normaalse inimese moodi magada. Loodan, et tuli enamvähem välja ka :) Hommikul kella 5-st tuli mingi põrandapesumasin koos kentsaka mehega. Nende kahe koostööst sündis suur müra, mis mõjus äratusena. Tsipake magasin veel edasi. Vast mingi 8-st ärkasin. Pesin oma uues vannitoas hambad ja otseloomulikult tuka! :) puhtaks. Võtsin hommikukohvi ja sõin sänkasid. Mu kella 12:00 lendama pidanud lennuk loobus ära. Seega pean minema ja ümber bookima taas, aga see järks seal on nii sürrilt pikk. Lugesin uudistest, et Euroopas tahetakse teha 50% lendudest. Seega minu lootus veel ei sure. Ja ma olen siin kõigest ju 24h olnud. Ühed grusiinid tiksuvad juba 5-ndat päeva ehk siis nad on ennast siin kangeks maganud 4 ööd järjest. Tegu ei ole enam noorte inimestega. Päris kahju vaadata kui tuim pilk neil on. Aga mis sa teed? Mu uued sõbrad on samuti ootele pandud kuni õhtul kella 18:00-ni. Minu järgmine lend läheb 18:35. Seega algab teine päev! Nagu on Bussi Pirjod ja Baari Madised on nüüd ka Lennujaama Kaili

18. aprill - Taaskord Riia lennujaamas

Hommikul viskas emps mu vihmasest ja tuulisest Elvast Tartusse, kust läks mu buss Riiga. Magasin suht hästi kuni Läti teedeni, mis on auk augus. Siis vaatasin järjest Läti linnu kuni tuli Riia bussijaam. Minu üllatuseks lahkusid kõik reisijad bussist. Tekkis kohe küssa, et kas see buss ikka lennujaama ka sõidab. No, küsisin ja sõitis ikka onju! Nii saingi privaat tripi lennujaama. Ei saagi aru, miks keegi siia sõita ei tahtnud? Nii meeleolukas ja fun koht ju :P .. Igatahes buss pidi jõudma 11:20, aga kohal oli juba 10:40. No siis nägin et mingit check in-i ei toimu ja tormasin kohe AirBaltic'u kassasse. Ootasin mingi tund või poolteist ja sain jutule. Soovitati kõigepealt bussiga minna, et maksad 90euri ja kohal oleks teisipäeva hommikuks. Väga ei sobi see variant, sest, et homme hommikul läheb lend Ateenasse onju ja seda Berliinist. Siis öeldi otse, et ööbimise eest nemad ei maksa. No selge, olen siis pingil. Lennu sain homme hommikuks kella 06:55-ks. Õnneks oma söögikupongid sain ma tänaste vastu ära vahetada :) Nüüd siis lennujaamas juba 9-ndat tundi istunud neil kõvadel pinkidel. Ööd väga ei oota! Vahepeal sain siin jutule kahe eestlasest naisega, kes ootavad siin juba umbes 40-ndat tundi, et Hurgadasse lennata. Kuna tegu on charter lennuga, siis neil on selline võimalus, et iga kell läheb lend. Nad olevat eile päeval näinud kahte lennukit..üks neist maandus, teine tõusis. No aga mis kasu sellest, ikka nad ootavad siin, nüüd juba koos minuga. Ja ohh ülla ka täna nägid nad lennukit, mis maanudus Hurgadast, aga inimesi me ei näinud, et keegi oleks saabunud. Selline lennujaama elu siin siis. Peale 4 tundi jutuajamist küsisime ka lõpuks üksteise nimesid, nagu ikka eestlasele kohane, et kohe ei lenda otseste küssadega selga. Ja veel tuli välja, et nad mõlemad töötavad Tartu Vanglas. Ehk siis koos minu tädidega koos!!! No Eesti on endiselt väike..isegi Lätis. Nüüd siis käisime söömas siin ühes restos - Friday's. Päris hea salat oli ja ka vein maitses hästi. Veints ikka selleks, et magamisase oleks pehmem :) Mõtleme siin strateegiaid, kuidas saaks mugavama aseme endale. Mõtlesime WC-st selle mähkimislaua endale omastada, aga kuskilt tuleks teine ka leida, et ikka pikutada saaks. Teine variant oleks kohvikupoiss ära rääkida, et ta lubaks meil seal diivanitel pikutada. Võre laseks alla ja siis hommikul kui tuleks saaks välja. Ise endal oleks pehme ja hea. No ja siis üheks variandiks oleks veel küsida endale tekid lennujaama töötajatelt, aga vaevalt, et nad seda võimaldaks. Seega hetkel oleme endiselt raudpinkidel oma varustusega... Vahepeal toimus siin ka väike karneval :D:D Üks tädi tuli rattaga lennukasse, seljas üleni punane kostüüm ja ka juuksed olid punakas-lillad. Nahkpükstel ja ka nahtagil narmad rippumas. Jalas tikk kontsaga saapad, mis ülalt olid karvase äärega. No ja kujutage nüüd ette, et ta sõidab maastikurattaga..lillad juuksed lehvimas tuules ja nahkne punane soni peas. Mitte ainult minul polnud karneval, paljudel oli :):) Nüüd siis ootan oma lendu..endiselt.. Eks näis.. Edasised uudised tulevad ilmselt homme hommikul. Hetkel tegelikult info, et homme hommikuni kella 09:00-ni lennud ei toimi, aga mine sa tea. Praegu näiteks näitab tabloo, et lend New Yorki väljub 21:30. Oh seda rõõmu, kui see päriselt ka siis nii oleks. Kange Kanniga Kails :)

17.aprill - nagu wtf? Elva!!

Imet ei sündinud seekord!! Ootasin seal raudpingil mingi kella 11:00-ni (kehahell), siis hakkas igast uksest sisenema vääääga palju inimesi, kes kõik tahtsid hirmsasti kuskile lennata. Ühed eestlased, kellega vahepeal natuke jutule sain, pidid Pariisi lendama. Kui nad aga oma Ryanair’i kassast teada said, et ohh imet, ühtegi lendu tol päeval ei toimugi, siis otsustasid nad Riiga jääda, 3-ks ööks. Nagu tegelt ka, mis vahet sel on kas veedad oma vaba nädalavahetuse lõunanaabrite lätlaste maal või siis juba kevadises-kaunis-croissantidega Pariisis? :) Noo ja mis ma siis? Noo? Uskumatu ime, et juhuslikult silmasin üht ema tuttavat, kes elab Peedul. Jaaa,ülla ülla tema lend Saksamaale jäi ka ära. Rääkisin siis jutud ära, et üritan ruttu (rõhutan RUTTU) oma lennu lükata edasi pühapäeva hommikuks ja siis sõidaks temaga koos Elvasse kaheks ööks (taandareng missugune).. Ohh neid inimesi, kelledel kõikidel oli sama soov. Võtsin siis ka järksus koha sisse. Jaa ennäe, 2 tunni pärast saingi pileti ümber vahetada. Jaaa, otseloomulikult anti veel üks söögikupongi :) Kahjuks ma kumbagi ära ei realiseerinud, sest selline uimamine oli mult viimsegi isunatukese võtnud. Küll aga olin enda meelest piisavalt tark, et pärida, kui tulen selle tšekiga pühapäeval, kas siis ikka saan ka süüa..vastus oli: aga otseloomulikult :) ise õnnes!! Mitte, et mul pühapäeval aega oleks, sest, et buss jõuab Riiga 40min enne lennu väljumist. Tegelikult pakuti ka üheks ööks hotellikohta, aga pidasin paremaks koju tulla. Nüüd siis ootan siin, tolmupealinnas Elvas, et see ülemine tolmu-tahma-pilv liiguks. Kuigi räägiti, et see liigub Vahemere maade kohale, mis tähendaks seda, et isegi kui Riiast läheb lend, siis hakkan passima Berliinis, et lennata Ateenasse.. Hakkan vist ise puhuma seda taevast!! Ootamisteni, Kails!

16. aprill - Ouhei, siin Riia lennujaam

Mm, Karo-Imre viskasid mind oma bemmiga bussikasse :) Applõudin ka ühe pildi neist(kui sellega ikka hakkama saan). Ja seda ka, et mul on maailma parimad sõbrad, kes kinkisid mulle reisule kaasa CoolPix aparaadi, et jäädvustada hetkeolukordi. Minu suurim tänud kõikidele panustajatele!! :) Kell oli siis 00:30, kui mu buss väljus. Päris mugav värk oli. Ainult, et minu ees olev persoon nägi vist paha und ja ta iste ei seisnud paigal, kuna tõmblus oli suur. Järelikult ka minu sinna toetuvad jalad tõmblesid. Aga no problem. Tukkusin ikka väheke. Lennujaama jõudsin kell 5 varahommikul. Astusin sisse, jummala tühi. Isegi töötajad polnud veel kohale jõudnud. Ää essa!! :) Aga põhjus oli ilmselt selles, et tolmutahma paha pilv oli ka meie õuele sisenenud, missiis, et keegi ei näe. Natuke paha hakkab küll, et mu kell 12:00 väljuma pidanud lend, väljub hoopiski praeguste seisude järgi 18:00. Seega ootama peab veel 9 tundi ja 15 minutit..ouuuh joy!! Pileti vahetasin ümber ja anti ka 7 eurine väike tšekike, millega saan kohvikust endale midagi siis lunastada. See tegi mind küll rõõmsamaks ju, sest , et sööki? Alati!! :) Pingimaitset tunnen juba suus (kell on alles 8:52)...Ahh muide enne ära tulekut tegin Eestis ju endale brand new tatoveeringu..hahaa kanni peale :) Ise olen sajaga rahul. Fotaaparaadiga ajakirjaniku tädi käis ka seda põnevat lennujaama pildistamas. Sain ka ikka pildile..magasin tol hetkel hääästi ilusti :) Arvan, et olen Läti lehes nüüd. Ja parem oleks kui esikaanel :D Nüüd ootan edasi! Imet ilmselt..