Olen Kreetal olnud, nädala pärast, kolm kuud. Täitsa huvitav kogemus. Kuumus polegi enam nii kuum. Päevasel ajal on vilus ligi 40 kraadi. Ja tõesti, peale päikseloojangut tunnen sellist kergendust, sest riided ei ole mu seljas enam märjad :D
Ega ei saa nii, et see blogi tuleb ilma toidujututa.. :P Hotelli toit sakib sajaga. Pole vahet, kas sööd kana, siga, kalkunit, lammast või looma, kõik on ühe maitsega. Ainult kala mõistavad nad teha, aga sellel on ka konks. Filee peaks olema ju ilma luudeta, aga miskipärast leian ma alatihti väikse kalaluu oma kalakese seest. Ja see ei sobi mulle. Puuviljades olen ka pettunud. Õnu nad impordivad kuskilt, seega suht poola õunad on siin. Arbuus on võrratu, aga nektariinid ja virsikud pole üldse nii mahlased kui nad peaksid olema. Näiteks türgi omadega ei anna võrreldagi. Apelsinidest ei tea ma suurt miskit, aga inimesed kiidavad :)
Seletan nüüd natuke asja. Siin on siis animaatoritest sakslased, kes töötavad „12 FLY“ firma jaoks, siis on punt inimesi, kes töötavad „Necermanni“ heaks, olgu siis Belgia Necermann, Saksa Necermann või Tšehhi Necermann. Kaks poola tüdrukut töötavad Itaka firmale ja meie Jessiega töötame hotelli heaks. Kõik peaksime olema justkui üks suur meeskond, kuhu kuulub 13 inimest, aga aga aga...Necremann ei taha teha koostööd 12Fly-ga, seega on moodustunud justkui kaks teami. Kohati on päris raske, sest mõttetuid vaidlusi ja suuri argumenteerimisi tuleb ette ikka igapäevaselt. Kes arvab, et oleme kõik üks tiim ja kes arvab, et ei ole. Meie Jessiega ja Itaka tüdrukud teeme koostööd 12Flyga. See tähendab, et teeme nende programmi ja ka õhtuseid showsid. Belglased on kahevahel. Teevad kaasa, siis kui tahavad.
Tšehhidel on üldse kahtlased teemad. Kuna meil hotellis tšehhe pole, siis kaks tšikki põhimõtteliselt puhkavad siin juba teist nädalat järjest, aga kuna nende kompanii neid siia saatis ning nood on rahul sellega, et tüdrukutel tööd pole, siis miks ka mitte. Saksa Necermann keeldub , meiega koos töötamast. Seega päris keerulised lood siin. Kes mida tegema peab ja kui palju on väga segane. Hotelli manager teab, et kõik on üks suur perekond ja töö sujub edukalt, aga telgitagustes on hoopiski teised lood. Eriti keeruliseks ajab asja see, et pea animaator Anka on sakslane ja töötab 12Fly heaks. Seega peaksid kõik justkui temale alluma, aga kahjuks nii see ikka pole..
Minu 19 aastane on ikka 19 aastane. Kohati tundub, et tegu on vägagi täiskasvanud inimesega, kuid pahatihti lööb välja lapsikuse ja piirituse noot, mis alatihti on vägagi häiriv. Või ma ei tea võibolla tuleneb see ka sellest, et oleme siiski erinevatest riikidest pärit ning kultuuriline ning ajalooline erinevus lööb liigagi selgesti välja. Jessie, lihtsalt armastab oma nina kõikjale toppida, olla kõigega seotud ning haaratud igast pisimast asjast siin hotellis, mis puudutab inglasi. Näiteks täna (15.juuli) toppis ta oma nina ja ka ülejäänud oma ihuosad võõraste/külaliste lastekasvatusse.
Minu mentaliteet ütleb, et see, kuidas keegi oma lapsi kasvatab pole vabsee mu asi. Tema mentaliteet aga ütleb, et kui sa näed, et sinu arvates kasvatab/kohtleb keegi OMA lapsi valesti, siis mine ja õpeta. Eks need britid ole suure suuga ja vahel veel suuremagagi, kui elaski oskaks ette kujutada, kuid kuskilt peaks siiski piirid minema. Ei hakka kogu seda kremplit siin ümber jutustama, liiga keeruliseks läheks kogu see blogi maailm.
Terve see nädal oleme harjutanud Pony Express show jaoks. Täna, pühapäeval oli see see kauaoodatud show. Põhimõtteliselt on tegu ühe suure näitemänguga. Minu ja ka Jessie osa oli mängida cowboy’d. Mehi siis nagu. Me arvame, et meie meeskonnas on mõni teine inimene palju rohkem mehe olekuga kui me. Katsu sa oma ruudulise triiksärgi sees oma vorme varjata, onju!
Seega jah, mulle väga ei istunud see roll. Aga tehtud see sai, olenemata sellest, et ¾ kogu tunni ajasest showst istusin ma heinapaki otsas. Mis mind, aga väga ebameeldivalt häiris oli lõpuosa, kui nimetati nimesid, kes siis selles Pony Expressis kaasa tegid. Ja minu kord oli ette astuda ning sain omale poola nime Ola. WTF?? Kuna tegu on enamvähem tantsuga, siis mõtlesin, et astun veelkord ette ja saan endale õige nime, kuid ainuke asi, mis kõlaritest kostus oli vaikus. No ma ei tea, mu nimi ei ole ju mingi raketiteadus, arvestades seda, et olen siin nüüd töötanud neli nädalat ehk siis 1 kuu. Natuke hakkas paha küll..
Hetkeseisuga ei salli ma hommikusi ja pärastlõunaseid teadaandeid (vast on ikka selline sõna eesti keeles), basseini ääres. Rivistume kogu tiimiga end üles, tantsime ning kõigepealt räägib sakslane sakasa keeles, siis Jessie või mina inglise keele, poolakas poola keeles ja belglane pratsuse keeles. Nüüd kuidas teile tundub, kas see on ikka õiglane, et eestlane peab teadvustama inglise keeles, kui kõik teised saavad rääkida vabalt omas keeles. Mu meelet see ei ole väga õiglane :) Tavaliselt teen megalühidalt ja ilma naljata, et asi kiiremini lõpule saada. Mikrofoni ma oskan hoida, Koolitantsu kogemustest, aga see, et pead teadvustama briti külalistele midagi nenede keeles koleda aktsendiga ja ilmselt ka vigadega on ikka kole küll..Eks nad saavad ikka aru mu keelest, aga nohh asi on põhimõttes, et kui meil on tiimis nüüdseks kaks inglast, siis miks teha asi koledaks.
Ahjaa, tiimis kaks inglast tähendab seda, et sakslane Rudi saadeti Nana Beach hotelli tööle ja sealt tuli meile asemele Fyo, kes on pärit Inglismaalt, kuid räägib puhtalt saksa, prantsuse ja ka hispaania keelt lisaks siis inglise keelele. Vene keelt tonkab ka nats. Aga ta läheb 12 päeva pärast koju tagasi, sest ta leping lõppeb. Siis on meil vaid naistetiim. Ei taha mõeldagi kui palju ma pean hakkama meeste osi mängima showdes..
Paar päeva tagasi tahtis üks inglise perekod mu peale kaebekirja kirjutada, kuna mul polnud aega nende lapse t-särgile laineriga jooni tõmmata. Tegi ära ühe külje, kuid selleks, et teist külge teha peab esimene olema kuiv. No ja andke andeks, polnud nagu minu võimuses või nii seda kiiremini kuivatada. Ma tõesti ei saa aru, kuidas inimsed mõtlevad. Nagu tulen puhkusele ja kukun kaebama. Milleks, kellele?? Kui ma olen puhkusel, siis ei läheks mulle selline asi kordagi. Küsiks laineri ja teeks ise need jooned sinna neetud särgile. Aga see on ausalt hämmastav, kui paljud viitsivad kaebekirju kirjutada, olles puhkusel.
Häiriv faktor on see, et kõik mu värvilised riided polegi enam nii värvilised. Pigem tuhmid.Päiksest ja klooriveest. Juhtub ju alatihti, et teen teadvustust bassu ääres ja mõni tiimikaaslane või klient arvab, et on maru naljakas, kui mõni animaator basseini lükata. Enamasti ongi naljakas, sest on ju nii kuum ja tegelikult pole animaatoritel lubatud bassus ujuda. Seega on see vahel kergendus kuumale ja ka magus keelatud vilja maitsta. Aga see kloor rikub riideid silmnähtavalt ja ka jalanõusid. Seega tulen tagasi pooltühja kohvriga :) Ei hakka küll mingeid pooletoobiseid riideid tagasi vedama.
Rõõmustav uudis on see, et mu kojusõidupilet makstakse mulle välja. Aga jahh see juhtub alles oktoobri lõpus arvatavasti või novembris.
Sakslased on endiselt maailma ebaviisakam rahvus, keda siiani kohanud olen. Pole lihtsalt sõnu. Seepärast ei kirjuta ka pikemalt :)
Homme on vaba päev. Üks briti perekod kutsus meid Jessiega akvaariumisse. Või ma ei tea mis selle asja nimi on. Aga eks kirjutan kui käinud olen. Ja siis on muidugi rannatamine. Ei jõua juba ära oodata.
Nüüd käidud seal kalasjanduses. Midagi ssurt ja fenomenaalset polnud. Panen mõned paremad pildid ka üles. Maduusid on võrratud ja tore oli haid kohata. Ja kaheksajalg oli ka kaunis. Kuid kala on ikka kala! :D
Soojad tervitused kõigile kodumaale, nautige ilmu, mis teil on ja nautige ka ennast :)
Kails
Pole siia juba päris ammu miskit postitanud. Pole olnud seda kirjutamise soont viimasel ajal. Mitte, et asju poleks juhtunud. Nüüd siis, vist võtsin end natuke kokku ja kirjutan paar rida juttu.
Tegelikult käib meil siin äge kaklus pidevalt tiimis. Meie tiimiliidril pole õrna aimugi kuidas üht gruppi juhtida. Eks meil kõigil ole oma karakter ja omad reageeringud erinevates olukordades.Tema, aga suhtub kõigisse nagu me oleksime ühe puuga löödud. Ja kuskilmaal lõppeb ju kõigil kannatus. Ja nii uskumatu kui see ka pole, minu kannatus sai otsa sel teisipäeval. Meil oli järjekordne nädala koosolek, kus saame kõik, mis vaveab südant, ära rääkida. Nii ma siis alustasin oma juttu kaunilt ja viisakalt, seoses ekstra vabade päevade osas. Kõik 12 Fly liikmed on saanud palju vabu päevi, sest neid on külastanud nende vanemad, boyfriendid ja niisama sõbrad. Ega see pole ju minu süü, et keegi mind siia vaatama pole tulnud, onju sõbrad! Nii ma siis soovitasin tiimiliidrile viisakalt ka mulle paar vaba päeva kirj a panna. Teama aga lahkelt vastas, et seoses minu hilinemistega, ei ole ma vaba päeva välja teeninud. Ka mina olin lahke vastama, et mismõttes nagu? See, kui ma hilinen 2 kuni 5 minutit hommikusele kokkusaamisele on ju köömes, sest niikuinii me passime see pooltundi niisama ja ootame, et kell 10 tiksusks ja saaksime teadvustust bassu äärde tegema minna. Ja pealekauba on see mul geenides või ma ei tea kus minu sees, et ma lihtsalt hilinen tsipake. Pole absoluutselt vahet, et kui ärkan kasvõi 15 minutit varem üles, ikka see aeg kaob kuskile teadamatusse ja ma hilinen. Arvan, et kõik, kes kunagi minuga kuskil kohtuma on pidanud, teavad seda. Ja veel paremini jagab matsu Karoliinekene, kellega koos elasin ja oh, Kats, ka sa tead, et 5 minutit on köömes :) Ja nii ma siis rahulikult seletasin seal.
Seepeale sain vastuseks, et vaatame järgmise nädala pealt (ehk siis nüüd see nädal), et kui ma ei hiline, siis saan ka lõpuks tuleval nädalal 2 ekstra vaba päeva kirja. No mulle tundus see kahtlase kauplemisena. Ja vastasin, et kas me mängime nüüd turgu ja hakkame kauplema vabade päevade osas, kui ma tegelikult olen need kuhjaga välja teeninud. Ja sellega mu kannatus katkeski. Nüüd on mul väga savi, kas saan need vabad päevad või mitte, sest sellise lasteaia järgi pole küll mõtet ootama jääda. Hilinen kui hilinen ja nii ongi. Aga salaja nägin järgmise nädala plaani ja sel olid mu 2 vaba päeva kirjas küll, kuid siin sakslaste süsteemis võib kõik muutuda ühe hetkega. Nii, et ma parem ei loodagi.
Mu kannatus katkes ka täna, laupäevasel päeval, kui meil oli kella 12-ne aktiivne mäng (jesver, eesti keeles kõlab see väga veidralt..ää 12-active game siis). Tavaliselt kanname mingeid kostüüme, et bassu ääres teistest inimestest eristuda või siis õhtust showd reklaamida. Kuigi kõik, kes on bassu ääres kannavad ju bikiine, ja me kanname oma töö riietust. No ja täna hommikul ütles see Anka girl, et tänane mängu kostüüm on soovikast. Et siis, kanna mida tahad. Ma tean ju küll, et tegelikult tähendab see, et peab minema kostüümilattu ja endale miskit selga valima, kuid no tõesti polnud mul täna miskit tuju ega tahtmist nendega seda kostüümi mängu mängida. Ja küsisin veel Melissalt, et mis tema siis minu kostüümist täna arvab?
Tegelikult kandsin neid samu tööriideid, onju. Ja kui on soovikast, siis ma soovin, et mul oleksid sellised riided seljas nagu mul tol hetkel olid. Ma ei näinud selles väga midagi halba. No ja kui ma siis basseini majakese juurde läksin ja kurja pilgu endalt tabasin ja seejärel küsimuse, et kus on sinu kostüüm. Vastasin, et see ongi mu kostüüm. Soovisin nii ja nii ongi. Tehti nägusid ja värkki. Vivi aga, kellel oli enne seda mängu vesiaeroobika kandis samuti vaid sporditoppi ja lühikesi retuuse. No palun, kuhu te kõik räägite? Kui ühele on lubatud ja teisele pole siis mu meelest olete te liigagi silmakirjalikud, et ise sellest kõigest aru saada.
Mis siis veel. Ahjaa sahinad ja salajutud käivad, et hotell sulgetakse 16. või 17. oktoober. Mis siis tähendab, et ka meie töö lõppeb siis. Eks saab täpsemalt teada kahe nädala pärast, millal ja kuhu lendama hakkame, kui me suur boss Ibo siia saarele ükskord tuleb. Aga loodan, et niikui sulgetakse saame paari päeva jooksul siit minema, sest muidu pole siin miskit teha. Hotelli restoran on suletud. Valgustust pole, inimestest rääkimata.
Polegi vist veel kirjutanud, et kolisin siin vahepeal oma tuppa. Päris tsill on, ei kurda. Panin pildid ja laste joonistused seinale ning täitsa hubane tuba on mul. Meil siin olid Jessiega väikesed lahkhelid ja siis pidasin paremaks sealt toast salaja kaduda ja oma elu alustada omas toas. Kuid nüüd on meil kõik taas ok. Saame kenasti läbi ja naerame kogu selle 12 Fly töökorralduse üle.
Eelmine kord kirjutasin, et käisime Jessie ja Nickyga väljas ning Jessie sai lõuhaagi ühe turvamehe käest. Nüüd siis käisid nad kahekesi väljas. Hommikul tagasi tulles oli Jessie lõug lõhki. Soovitasin tal ikka heaga medical centerisse minna ja kontrollida lasta. Tundus päris sügav haav olevat. No ja nüüd tal siis ongi 3 õmblust lõual. See, aga mis juhtus on kõigile teadmata. Ühel hetkel tantsupõrandal ta lihtsalt katsus oma lõuga ja see oli üleni verine. Ma pakun, et kas lõikas end pudeli või klaasiga või siis hoopiski kukkus kuskil maha. Igatahes on tal nüüd veel üks näopool, mis ristimata. Seega üritame selle üritusega teisipäeval ühelepoole saada. Tegelikult loodan, et siiski miskit ei juhtu! :P
Saingi omale 2 vaba päeva sel nädalal..ajeee
Kaili
