18.mai - jälle puhkan

Maailmapikk blogi tuli. Seega, kui te kohe kõike läbilugeda ei jõua, siis lugege täna pool ja homme pool :D Mulle anti, uskumatu, aga tõsi jälle vaba päev täna. Kardan, et see tähendab ränka töötamist kahel tuleval nädalal..Aga täna tuleb Päike, rand, meri ja internet ja väike söök ka lõunal..:) Uskumatu, juba 3 nädalat Kreetal oldud. Mulle ikka meeldib siinne rahvusvaheline seltskond. Ainuke asi, millega harjuda ei suuda (veel) on süsteemi puudumine ja see, et kreeklased ei oska töötada nagu üks meeskond. Bossid ei näe terviklikku plaani või siis näevad just liiga suurt plaani. Nad ei oska keskenduda sellele, et kõik asjad, mis tänaseks päevaks ette nähtud tuleb ju ära teha. Lihtsalt jooksutatakse ühe ülesande juurest teise juurde, olenemata, et esimene ülesanne pole veel poole pealgi. Lihtsalt hakivad oma süsteemi ja see omakorda sakib... Peab ilmselt asju võtma lõdvemalt ja rohkem üle laskma või siis lihtsalt mitte kuulama. Ei teagi, mis see õigem oleks, sest tahame ju palka juurde küsida. Sest, et eile lõunal, kui ma olin üksinda suuuures osakonnas, siis ma lihtsalt jooksin end viieks seal. Mulle ikka meeldiks asju korrektselt teha. Kiiresti küll, aga viies kohas korraga ma siiski veel olla ei suuda. Hetkel ei saa minna ütlema ka, et, mees su süsteem ei tööta!! Oleme madalamad kui mistra hetkel :P Ja nädala pärast läheme läbirääkimistele. Sellised plaanivennad olemegi :D Kliendid restos küsivad, et kust me pärit oleme ja tunnevad ikka huvi. Eile üks ütles, et tema mees on ka Eestist, aga ta on hetkel merel. No hästi siis! Ohoo üks saksa naine kutsus mu vaikselt enda juurde mingi päev ja andis salaja mulle 4 eurtsi. Vähe ei rõõmustanud :) Aga ju me, eestlased, oleme nii erineva välimusega, et tekitame paratamatult enneolematut uudishimu :) Sidruneid kasvatav puu Nüüd siis veel paberimajandusest. Viimane kord saime korda aetud ühe numbri, aga kaks teist jäid puudu, sest süsteem ei töötanud, kuna üks kreeklane otsustas, et temal ja teistel numbrinaistel ning –meestel on puhkepäev. Teadsime, et esmaspäeval peaks olema uus minemine, aga keegi polnud uut infot meile andnud. Pidime esmaspäeva hommikul kell 11 tööle minema. Enne seda otsustasin siin esimest korda jooksma siis minna. Läksingi 9.15. Hotelli ees nägin küll valget Volks bussi ja suurt munapeast manageri, kes seal seisis. Ütlesin talle viisakalt tere ja hakkasin jooksma. Poole tunni pärast olin tagasi ja nägin, et kolm animaatorit seisavad tollesamuse bussi juures. Läksin küsima siis, et mis toimub, kas mingi numbrijaht jälle. Nemad vastasid, et jah. Pangu ma kiiresti riidesse ja siis lähme Herossonissosesse (ilmselt sellel linnal ikka niipalju s-tähti pole :P). Tõmbasin siis kiirega koju ja 30 sekundiga duši ja valmis minekuks. Monikale olidi vahepeal uksele koputatud ja öeldud, et kiiresti kiiresti nüüd nüüd vaja olla receptionis. Põhjust ei öldud. Nagu vangulaager vä?? Nelja tärni hotell my ass!! Läksime siis sinna ja otseloomulikult asusime lihtsalt ootama. Käisime hotelli accounting kontoris (ei tea, mis see eesti keeles olla võiks. Kantselei äkki :P), kust võeti meilt mingid paberid ära ja lisati ühed veel juurde. Lõpuks tuli hotelli ette siis buss. Seekord isegi Malia Beach Hotel kirjadega ja istmetega :D Me ei uskunud oma silmi. Läksime siis kahe saksa animaatoriga järgmisse kontorisse. Andsime allkirjad mingile paberile (raduselt müüsime oma hinge :P) ja sõitsime uude kohta. Tax office ilmselt. Seal ootasime ja saime mingi numbri. Nalajatasime, et saime uue identiteedi ja nüüdsest olen ma Manos (suht levinuim nimi siin Kreeta meeste seas ja igal Manosel on kas supermarket või baar). Saime selle mänguga siis lõpuks ühelepoole. Ainuke küsimus, mis mu peas veel keerleb on, et miks ei võinud see manager öelda mulle juba enne, kui ma jooksma hakkasin minema, et toimub hoopiski väike ekskursioon Herossonissossesse..??? Vastus on ilmselt kreeklane. Kodutee teisele poole Täna hommikul koputati vihaselt, keset mu õndsat und, toa uksele, mis tegelikult on aken. Nagu algul ei jagand matsu, et mis nüüd siis?? Lõpuks nägin vana meest või õigemini ta nina. Küsisin, et what?? Vastust ei tulnud. Tõmbasin siis lühkad jalga ja läksin uksele. Sain kirja :) Et pean täna minema nende paberitega siia hotelli kantseleisse. Nagu, miks ma eile ei võinud nendega juba kuskile minna. Need kreeklased ikka oskavad asju segaseks ajada. Veiderdised sellised!! Hommikune kiri Vahepeal on eestlasi ka lisandunud siia hotellitöötajate seltskonda. Animaator Brita. Rohkem ma ei teagi temast, aga tundub nagu siin oleks eestlaste invasioon :) Lubasin kunagi, et kirjutan inimestest, kellega koos töötame. Siin see siis on. Nad on suuremalt jaolt väga toredad ja värvikad oma väikeste kiiksudega :) Kodutee ühele poole GIANNIS nr. 1- meie jaoks SUUR – Tema on boss. Või nohh üks bossidest. See vend lihtsalt tuleb tööle ja kukub räuskama üle restorani. Mul pole aimugi, mida ta räägib võibolla teeb nalja. Ei tea ja ei usu ka väga. Selline konkreetse lobapidamatusega tüüp. Talle meeldivad vanemad sakslannadesst daamid. Need võtab uksel kohe vastu ja juhatab isiklikult laudadesse..Õhtul kui töö lõppeb, siis teistel töötajatele on ette nähtud ühine söök. Aga need kaks bossi tulevad leti alt välja oma salasöökidega, mida nad on kõrvale suutnud panna. Ja loomulikult võivad nemad ka õlut rüübata. Selline vahetegemine käibki. GIANNIS nr.2 – meie jaoks VÄIKE või MR. POTATO – Tüüp on nagu kirikust tulnud selline väike junn. Käsutab palju. Mulle tundub, et ta karistab mind pidevalt millegi eest, sest pidevalt jään ma talle ette. Ja siis ta ütleb mulle Kaili, SCUPA!!, et siis pese põrandad. Tuli seletas mulle ühel lõunal, kui väljast pühkisin, et no no no. Kõigepealt tuleb teha ülevalt restost ja siis alt restost ja siis alles õuest. Eelmine päev oli mulle just öelnud, et alustuseks pühi väljast. Siis pärast kui jälle pühkisin, siis tuli ütlema, et miks ma pühin sealt kus ma pühin, et siit pole vaja teha. Nagu tema olekski mustusejumal ja teaks, kust on must. (Aga mina olengi Scupa printsess). Selline tujudega vend ongi. Suht mõttetu Mr.Potato. KOSTAS – meie jaoks VUNTS. Tüübil on nii rängad vuntsid ees, et me arvame, et ta võiks endale peavõrgu näo ette panna, et tal need vuntsid toidu sisse ei läheks :D sellised killuvennad olemegi ja mõtleme igast asju välja. Tüübil on põlv juba viimased ma ei tea mitu aastat haige. Käis opil ja värkki. Tahab ainult sellest rääkidagi kui raske tal on selle põlvega. Tal on 10-ne aastane tütar, kass ja jänes. Aga tööd teeb nii, et kui oleme taga ühes oskaonnas, siis ta kaob lihtsalt ära kuskile. Nüüd ma juba tean kuhu :). Käib köögis kohvi lonksamas ja suitsu pahvimas. Tööta siis sellisega..30 aastat seal restos juba kükanud. Ta räägib paremini saksa keelt kui inglise keelt ja siis ta pikib oma jutu vahele sõna und nagu and asemel. MARIOS – meie jaoks LÄGAKOLL või LÄBUKONN või SUPER MARIO – tüübi osakond on maailmaläbune. Tal ei ole süsteemi. Vahetab laudlinu, siis kui isegi pime näeb, et see must on. Muidu aga võib olla natuke must siit ja sealt. Tegelikult on ta pärit Makedooniast, aga siin kreeklastele ei või seda mainida, sest kreeklastele ei meeldi makedoonlased ega albaanlased ja ka türklased mitte. Sellised nad ongi :S Ta on siin restos töötanud 4 või 5 aastat ja ikka ei saa asjadega hakkama. Jõulude ajal ostab ta D&G kauplusest riideid, sest siis on -80% allahindlused ja talle väga meeldib Dolce&Gabbana. Selline vend ongi..32 aastane. Nüüdsest töötab ta välibaaris. SOFIA – meie jaoks EMME – Hästi tore ja rõõmsameelne inimene. Ta on alles äsja vanaemaks saanud. Tihti tuleb ja näitab oma telefonist lapselapse pilte :) Tohutult asjalik ja ta töötab suures osakonnas alati ning saab enamvähem ideaalselt hakkama. (aa muuseas selle osakonna asja me peilisime ka ise kuidagi välja. Ega keegi ei seletanud meile, et neil on osakonnad). Vahel tuiskab mööda ja ütleb ainult ouhh my god ohhh my god ning tuiskab edasi. Täna olid tal esimest korda juuksed patsis. Sellise fakti kirjutasingi praegu :D EVI või EFFI – meie jaoks BI POLAARNE – see tädi on kahtlane. Kunagi ei viitsi terviklikult tere välja ütelda. Ütleb yassu asemel yaaa. Siis ta teeb koguaeg meile Monikaga silma. Mingi kahtlane veits. Kahtlustame, et tal on mingid tikid peas. Söögilauas ei saa ka pilku meilt ära. Alguses arvasime, et äkki ta on natuke lesbi või nii, aga siis avastasime, et abielusõrmus sõrmes. Aga ega gei abielud eksisteerivad ju ka :) Mega tujudega! THOMAS – meie jaoks VANAISA – 30 aastat kelneri ametit pidanud mees. Kogemustega vanahärra. Vinnab raske kandiku oma käe peale ja ei tee teist nägugi. Oma viisakatele tööriietele viskab Nike dressi peale ja läheb sõidab rolleriga koju. ANTONI – meie jaoks ILUS POISS – noo mis ta nüüd nii ilus on, aga tüüpilise kreeklase välimusega ta pole. Töötab siin allest teist suve, 23.aastane. Tema oskab inglise keelt tsipa rohkem kui teised. Antonist oli meil alguses väga palju abi. Nagu väike inglike. Kui nägi, et me Suurest või Väiksest aru ei saanud, siis oli kohe kohal ja varmas seletama. Ütles mulle ükspäev, et talle meeldib massaaž ja eriti meeldib talle huultega tehtud massaaž. No hea teada siis. Hetkel ta ei usalda ühtegi naist. ANNA MARIA – meie jaoks ROBOTO – tema on pärit Horvaatiast. Nüüd töötab buffees, sest tal on käsi haige ja ta ei saa nii suuri raskuseid kanda. Elas kunagi Saksamaal, kus kohtus oma praeguse kreeka mehega. Seega ta räägib kodus saksa keeles ja tööl vigases kreeka keeles. Ta armastab loomi ja korjab neid tänavalt üles ning otsib neile kodud. Temale me meeldime. On korduvalt seda maininud. Aga tegu on konkreetse robotnaisega. Lihtsalt tüübil on kõik tehtud kui sa alles mõtled, et võiks teha. Eile ta kukkus kaks korda pikali. Korra köögis, sest libe oli ja teine kord buffees. Ei teinud teist nägugi. Olgugi, et endal pluusil jalajäljed. FROSO – meie jaoks TUKK – töötab buffees. Ehk siis kannab toite buffeesse ja sealt ära. Tädil on ränk tukk pähe keeratud. Sellise suure rulliga. Raudselt tuleb tööle rolleriga, eest klaasiga kiiver peas ning kiivri alla on keeratud rull. Kui kohale jõuab, siis võtab kiivri ja rulli ära ning võtab rinna taskust mini lakipudeli ning laseb surtsu juustele ja sammub rõõmsalt tööle :) Lisaks oma tukale jookseb ta koguaeg ringi tukk legvimas tuules. Maratoonar. FOTINI vist – meie jaoks KRUNN – kannab krunni koguaeg. Selline väike, aga usin ja agarust täis. Natuke kurja olemisega tädi. Mees toob teda rolleriga tööle ja ta istub seal nii kuninglikult küljega. Pole tast nagu väga veel sotti saanud. GIOS – meie jaoks ITAALIA KOKK – töötab oma väikses boksis ja teeb itaalia toitu. Tal on niburõngas ning sinine samet dress. Selline väike moeguru ongi. Koguaeg keel suust väljas.Nägime tüüpi ükspäev rolleriga linna vahel. Taga istus mingi blond tšikk. Järgmine päev ütlesime, et nägime teda tšikiga. Tema küsis selle peale, et millise tšikiga? Noo see ütleb ta kohta paljugi. Ma arvan, et ta on liiga palju päikest saanud. Piste ilmselt :) Eile küsis Monikalt, et ega ta ei tea, kust kohast siit Maliast saaks uue piercingu osta, et ta olevat eile niburõngas ära kadunud ja see auk hakkkab kinni kasvama muidu. Monika vastas, et ei tea. Seepeal lehvitas Gios oma rolleri võtmetega ja ütles, et ta siis läheb ja otsib :D GEORGE – meie jaoks KILLU või NALI – Tema lisandus alles üleeile. Koguaeg üritab kildu rebida, aga kuna inglise keel ei ole kiita, siis väga nagu ei õnnestu. Pole temaga veel väga tööd saanud teha. Muidu elab Ateenas ja kutsub enda Giorgio Armaniks. Mida iganes. Siin on inimestel teistmoodi naljad :D Mässlev meri Selline ülevaade siis. Ilmselt pole see teile nii naljakas lugeda, kui meile siin nendega igapäevaselt koos töötada. Kunagi ehk üritan neist ka pilte teha, siis saate elavama pildi :) Techno-pidu meres Lõpetuseks ka selline teadaanne veel, et mu telefon on katki, kuna kaotasin aku ära, peale seda kui see basseinis ujumas käis. Panin ta küll päikese kätte kuivama, aga vaevalt, et see ise endale päikesepatareid kasvatab. Õnneks võtsin ma kaasa teise telefoni, LG Wireless FM :D:D Et mind saab endiselt kätte! Aga kuna ka Monika mobiil tegi supluse, siis me kasutame seda Wireless FM-i kahepeale nüüd ;D Asendatavaid asju ma taga ei nuta.. Puhkuse Kails