Agadir & Essaouira

Agadiri bussijaama jõudnud, võtsime takso kesklinna. Kõndisime seal nats ringi, et ehk leiame mingi pisikese hotelli, et sinna sisse astuda ja tuba küsida. Meil olid hotellid broneeritud 3-ks esimeseks ööks – 1 Gironas ja 2 Marrakeshis – edasine oli lahtine. Seega lihtsalt matkasime ringi ja hoidsime silmad lahti. Kuna aga pika bussisõidu peale ja ka kõmpimise tagajärjel me kurgud kuivasid, otsustasime hetkeks aja maha võtta ja pubi pausi teha, koos väikse külma õllega. Leidsime koha, kus oli ka wifi, et vaadata netist mõningaid hotelle. Väljavalituks osutus Tagadirt. Küsisime ettekandjalt, et kus see asuda võiks. Vastuseks tuli, et see on selle sama pubi pealne hotell, tuleb vaid treppidest üles minna ja kohal me olema pidimegi. Kohale jõudes küsisime tuba ja ka toa hinda. Kuri vastuvõtu tädi ütles toa hinna ikka väga ulmeliselt suure. Olime ju just netis vaadanud hinda. Ega siis midagi kui bookisime seal samas receptioni leti peal endile hotellitoa. Ka sellest veel ei piisanud, pidime selle reserveeringu saama kuskil välja printida. Saatis siis, see pisike kuri araabia naine meid kuskile netikohvikusse. Printimine tehtud, naasesime tagasi hotelli ja alles siis saime endile toa, milles oli seekord isegi soe vesi :) Tegu oli väga hubase hotellikompleksiga, kus oli ka 2 bassut, mida keegi külma (16 kraadi) vee tõttu kasutada ei soovinud. Õhtul tegime tiiru linnas, kraadisime kätega ookeani vee soojust ning sõime väljas. Jõudsin järeldusele, et Agadiri puhul on tegu täiesti tavalise kaasaegse kuurorti tüüpi linnaga. Võiksin paralleeli tõmmata Sharm el Sheikhi ja ka Türgi mõne puhkekohaga, seega ei miskit erilist. Mõnus muidugi, melu käib, palmid kasvavad, ookean kohiseb, aga üldjoontes kõik, mis seal tehakse on suunatud ikkagi valgele turistile. Ise ka ei usu, et olen siit nii palju janti kokku ostnud, olenemata sellest, et pagasiks on mul vaid seljakott, mis peab mahtuma kindlatesse mõõtudesse. Õnneks ei ole ma soetanud miskit suurt - paari Roberto Cavalli päikseprille, lilla pashmina ja Guessi käekella. Point on selles, et ma ei ole kunagi kuskilt sellist brandide janti kokku ostnud, aga siin Põhja-Aafrikas nõrkesin ka mina. Vähemalt päikseprille oli mul kohe kindlasti vaja, unustasin enda omad koju, aga kas just Roberto Cavallit - no ei tea :) Nii seal siis 2 päeva lebotanud, pakkisime taas seljakotid ja asusime uue linna, Essaouira poole teele. Agadiri bussijaamas tabas meid veel väike kildudega üllatus. Küsisime ühe kohaliku bussimehe käest, et mis siin toimunud on, et killud põrandal ja seinaklaasid kõik sodiks, et kas pomm on öösel plahvatanud? Mees tõsimeeli noogutas, et pomm jahh, pomm. Tegelikult aga oli tegu kohalike mässuga. Nad olid prügikastid põlema pannud ja kividega maja klaasid sisse peksnud, muud miskit. Ostsime siis sellest prügisest bussijaamast endile piletid, miski kohalikke täis bussi peale. Me olime ainukesed valged ja ma ainuke blond. 3 tundi sõitu möödus ebamugavast bussist hoolimata suhteliselt kiiresti. Olime endile eelmisel päeval hotelli, neti teel bronninud ja seega ütlesime taksojuhile vaid vaid hotelli nime ja kohal me juba olimegi. See on uus hotell ja seega väga modernne, võrreldes kõigi teiste hotellide ja riaadidega, kus siiani ööbinud oleme. See mere äärne linn ise on kui Marrakeshi väike õde, kuid paremini haritud. Ka siin on Mediina ehk vanalinn koos kauplemiste ja kõige selle juurde kuuluvaga. Tänavad on suhteliselt räpased, kuid kõigel on hoopis teine feeling. Juba see, et linnamüüride vahelt võib leida liivahunnikuid, mille tuul on rannast sinna keerutanud. Tegu on surfarite pealinnaga, Põhja-Aafrikas. Ookeani kohal näeb lohesurfi harrastavate meeste purjesid ja tänavatel ikka igasuguseid lõngus-hipi-hoiakuga inimesi. Hinnad on siin linnas üldjoontes odavad. Näiteks taksosõit maksab 6 dirhamit, mis on umbes 0,50 eurosenti. Ka söögikohti leiab väga mõistlikke hindadega. Niisiis oleme siin 3 ööd, võtame päikest ja vaatame ringi. Teisipäeval sõidame tagasi Marrakeshi ja sealt siis otse lennukile, mis toob meid Euroopasse tagasi, nimelt Saksamaale, Düsseldorfi. Seal ööbime, ühes juba broneeritud hotellis ning siis kolmapäeval peaksime taas Eestimaa pinda, oma pruunimate kehadega kui enne, katsuma. Päikest, Kails