Mõnna

09.02 Eile õhtul käisime veel tiiru peaväljakul, kus raamatute järgi peaks õhtuti olema vägevad showd - plats täis elu ja melu. Õhtuks oli läinud juba suhteliselt külmaks. Jalutasime läbi kitsaste turutänavate platsini, kus võrreldes päevase meluga oli rahvast ja liikumist ikka tunduvalt rohkem. Platsi äärtes müüakse ratastel müügilettidel värskelt pressitud apelsinimahla. Päeval ostsime päris mitu mitu klaasi seda magusat C-vitamiini pommi, kõigest 4 kohaliku eest. Õhtul, lettidest mööda jalutades, kutsusid suured müügimehed meid taas mahlale. Pakuti mingit mix-variandis mahla (apelsin, sidrun, greip või oli see pomelo). Davai, võib ju proovida. Tuli välja, et kuna müügimees oli ühe kannu asemel pidanud tõstma kolme mahlakannu, siis oli ka hind üle poole võrra krõbedamaks muutunud – 10 dirhamit. Küsisin, et kuidas siis nii, et mahlakogus jäi ju samaks. Siis tuli vastuseks, et umbes isegi odavalt saite, jääd ma teile ju ei lisanud. Ahahh no selge! Platsile olid moodustunud erinevad inimringid, millede keskel toimus lõbustav tegevus. Nägime muinasjutu vestjaid, koos naisteks maskeeritud kõhutantsijatega, erinevaid muusikalisi etteasteid, lambimüüjaid jne. Käisime paljudes kingapoodides, et saada sotti kohalikust moest. Tuli välja, et ega kõik see kaubandus on suunatud ikka turistile ning müüakse kaasaegses võtmes kõikvõimalikke jalavarje. Hinnad aga olid üliodavad. Kui poleks kindlat pagasimäära, siis oleks endalegi paar paari kingi ligi tõmmanud. Kohalike jalanõudest rääkides, on nende hetke moeröögatus, liikuda oma tolmustel tänavatel tavalise toasussiga. Kellel roosad, kellel rohelised lillade lilledega. On muidugi ka traditsioonilisemat tüüpi, eri värvilisi, terava ninaga, tagant lahtiseid papusid. Fakt on aga see, et kui tahad massi sulanduda, siis võta sussid Marokosse tulles kaasa, pole vaja plätusid või sandaale vaid lihtsalt edevaid kodususse. Muidugi pean veel ära mainima, et selles riaadis, kus me 2 ööd nüüd olime, puudus soe vesi. Oli leige vesi, mis saabus vaid umbes 20-ks sekundiks, kuid asendus peagi jääkülmaga. Nii ma seal täna hommikul selle külma veega lögistades juukseid pesingi, peakoor jääs. Hiljem tuli hotelli manager aka sooja-vee-võlurimees ja pani kraani enda kasuks miski hookus-pookusega tööle. Kraanist tuli lause aurav, keev vesi. Mees ikka tunneb oma maja kraane. Mainisin eelnevalt, et tuba oli nagu koobas, kuid unustasin kirjutada, et toa ja vannitoa vahel puudus uks. Oli vaid tore kardin. Vaat siis kuidas riaadides asjad käivad :) Hommikusöögiks anti keedumuna ja mingi saiakann. Peale söömist pakkisime kiiruga asjad ja sõitsime taksoga bussijaama. Ostsime 200 kohaliku eest 2 bussipiletit Agadiri ning nüüd siin bussis olles tiksumegi, 3 tundi. Vahepeal tehti kuskil kiirtee kõrval bensukas väike peatus ka. Jube tuuline ja külm oli. Loodan, et Agadiris, ookeani ääres, on vähe soojem. Siin, Agadiris ongi soe, bassein ja Päike. Täna päevitasime mõnusalt terve päeva ja homme siis juba Essaouira poole teele. Buss lahkub kell 8 hommikul seega varajane ärkamine ja minek. Eks siis bussisõidu ajal kirjutan pikemalt ka Agadirist. Olge mõnusad Kails